|
Mesi
|
|
|
|
  |
- Looduskaitsejuht pidas kaitsealal jahti (23)
- Metalliotsija abil leiti Harjumaalt aarete põld (22)
- Kindral Urmas Roosimägi: rahvale räägitakse valget valet (52)
- Ülelaenavad omavalitsused pihtide vahele Lisatud ülelaenajate TOP10 (9)
- Andrus Vaarik: elus on mul pööraselt vedanud (3)
- Nõuded suruvad kanad purki (7)
- Gladioolid
- Miks ei tule sibulast midagi üles?
- Milliseid lillesibulaid vesirotid ei taha?
- Taksipoiss otsib head kodu!
- Õunapuu väetamine
- Maasikate väetamine
- Milline väetis on kõige parem?
- Sõstarde istutamine ja väetamine
- Sõnnikut kõrvitsapeenrale?
- Rooside väetamine
Asjalik artikkel, aga lõpp läheb käest ära. Pole olemas mingit sellist üldkasutatavat viisi mee kvaliteedi kontrollimiseks. Erinevatelt taimedelt ja erinevatest piirkondadest kogutud mesi on erinevate omadustega.
Ajalehepaberit ja pliiatseid võite kasutada joonistamiseks. Kui soovite mee kvaliteeti kontrollida, siis ostke mett mesinikult, keda tunnete või kes julgeb oma nime purgi peale panna.
artikli autor on teadmatult eksitanud mee värvuse järgi eri taimede mett.vaarika-valge ristiku mesi,mis meenutab läbi purgi vaadates searasva ei ole õige.see mesi on helekollase värvusega,pärnaõie mesi on rohekaskollane,searasva värvusega(valkjas)mett ei ole mina kunagi saanud ja seda pole ka kirjandusest lugenud(mõned mesinikud on öelnud et see on rapsi mesi,ei oska öelda).
Milles asi,oli ju suve piisavalt mesilaste jaoks.
Olen ise ostnud searasva värvusega valkjat mett, kristalliseerub kiiresti. See mesi oli mesiniku jutu järgi mesika mesi, kuid rohkem ma seda ei osta, maitse suhteliselt kesine. Paarn nädalat tagasi ühe "Naised" ajakirjas oli juttu mee värvustest, sortidest ja ka raviomadustest. Mesima ja rapsi mett soovitati rohkem kondiitritööstustele, raviomadustest polnud seal juttugi. Õnneks on mul seda metta ainult üks purk. Üleäänud on pärnaiõe mesi, maitselt ja raviomadustelt väga hea.
Issand kui lahe,meil Eestis on tohutud pärnasalud,kõik söövad pärnaõie mett.Minu vanaema rääkis,et pärn annab mett iga 10 aasta järel ja 1kg mee korjamiseks peavad mesilased külastama umbes 10 milj. õit.Õnn,et meil on veel mõningaid ravimtaimi mis mett annavad?
Muidu saaksime mett mekkida ainult 10aasta järel.
Üks tuttav mesinik märkis, et tema hakkas saama valgemat mett, kui lähedusse tekkis rapsipõld. See mesi pidavat ka kiiremini kristalliseeruma.
eks see kindla taimenime järgi turundatav mesi üks kahtlane värk ole. selline olukord, mis võimaldab korralikult valminud monokoostisega mett saada on ikka ülimalt haruldane eestis. sedasi saab harilikult mett põllukultuuridelt, rabast ka kanarbikumett, pärnametsa olemasolul ja soodsa aasta korral ka pärnamett. enamik mett on siiski segamesi, mida mesilased korjavad siit-sealt ja selle kaanetamine venib pikemaks kui seda ühe taime õitsemine kestab. olen 100% kindel, et need imelised "blaablamesi" sildi all asjad on enamikus osav turundusmull.
Milleks seda mett sulatada, kui seda saab hoida vedelana reguleeritava temperatuuriga termokapis. Muuseas, termokapi saab teha väga edukalt vanast külmkapist, vaja läheb ainult küttekeha, temperatuuri kontrollerit, andurit ja tuttava elektriku abi.
Rapsimesi on see, mis meenutab rasva-samas mulle maitseb, nii siis maitse asi, vabalt võib sellist mett kohvi või tee sisse segada. Inimesed üpris lollid , sest ei tea, et mesi aja jooksul peabki kristalliseeruma.
Olen mitmeid kuulnud rääkivat, et see on suhkrust, et mesinikud panevad suhkrut jne. Omalt poolt lisaksin, et suhkru panemine pole esiteks lihtne ja nõuab sama moodi aega, mesinikul on lihtsam mitte midagi lisamata elada, las mesilased ise korjavad. Teiseks, kui mesinik juhtub klienti lollitades vahele jääma, tähendab see seda, et selline mesinik kaotab kogu oma turu.Jutud levivad väga kiiresti ja kuna enamus mesinikke müüb oma mee tuttavatele, siis sellise asjaga keegi ei julge riskida.Sulatage ise ,saunalaval kütmise alguses, kui ruum pole üle 40 kraadi saate väiksemad kogused kenasti vedelaks. Proovisin ka sügavkülmas plastkarbi sees. Päris tore külm üllatus. Mesi ei muutu mitte jää taoliseks vaid umbes nagu iirise komm, mis mõne aja toa temperatuuril olles muutub täitsa vedelaks. Loomulikult tuleks külma panna vedel mesi, et sellist tulemust saada. Kahjuks ma ei tea, kuidas see mee ensüümidele mõjub, minu meelest on sellisel meel küll täiesti mee lõhn ja maitse.Kuumutades üle 42 kraadi aurustvad igatahes mee ensüümid, sellist mett on poe letid täis.Discovery kanalilt näidati meetööstust, seal villiti mett mis oli 92 keaadini kuumutatud-vat nii seltsimehed, seinalehed!
Raamat "Mesi ja meetaimed" ütleb, et "searasva"taoline mesi on põhiliselt valge ristiku oma, valge ristiku mesi on aga võetud etalonmeeks - ehk et see on võrdlusaluseks teistele meesortidele.
Tahke mesi on see õige
Eesti Meetootjate Ühenduse aseesimees, keemiadoktor ja 25 aastat mesilasi pidanud Nurmenuku talu peremees Enn Otsa ütles, et mesi peab vastama kindlatele, vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele. Meetootmise protsessis on aga mitmed kriitilised kohad, kus mesinik võib oma mee ise ära rikkuda.
Otsa sõnul on olemas monokultuursed ja paljudelt taimedelt korjatud meed.
«Eestis on tegelikult ainuke monokultuurne mesi kanarbikumesi, kui keegi müüb näiteks pärnaõie- või võilillemett, tuleb küsida, kust see on korjatud, sest meil ei ole kusagil nii suuri pärnasalusid, mis annaksid ainult pärnaõiemett,» ütles Otsa.
Seega on tema sõnul Eestis tüüpilised siiski segameed. Need jagatakse korjamisaja järgi omakorda kevadisteks, suvisteks ja sügisesteks.
Kuigi levinud on arusaam, et kristalliseerunud mesi on vanaks või halvaks läinud, ei ole see Otsa sõnul õige. «Kristalliseerumine on hea mee tunnus. Kui mesi kristalliseerub ühtlaselt, tähendab see, et meesse ei ole segatud suhkrusiirupit ega seda kuumutatud,» selgitas ta.
Kuna inimestele meeldib aga rohkem vedel mesi, ongi suurtootjad neile vastu tulnud ja mõelnud välja meed, mis ei lähegi paksuks. Selleks kuumutatakse mett kiiresti 70 kraadini ja jahutatakse jälle kiiresti maha.
Niiviisi aga lõhutakse mee sisemine struktuur ja selle kvaliteet langeb oluliselt. Kui aga jahutada mett aeglaselt, võib selle päris ära rikkuda. «Kui kuumutada mett aeglaselt, jääb sellest järele vaid magus aine, millel ei ole mingisuguseid tervistavaid omadusi. Seepärast tuleb osata mett õigesti töödelda ja mitte seda asjatult kuumutada,» ütles Otsa.
Maire Valtin ütleb et õige mesi "kraabib" kurku. Ei, see ei ole nii lihtne. Näiteks saartel(mesinik elab mere lähedal) korjatud mesi seda ei tee. Tänu sellele sööngi mett.
Paneme laboratooriumid kinni,milleks neid veel vaja kui saab "kraapimise", ajalehe, tindipliiatsi ja mee niristamisega kõik kvaliteedi kohta selgeks.Küll see inimene on ikka lõpmata tore putukas
Leidsin ühe hoiatava filmi euroopa mee ja meilaste kohta aadressil
http://sakladka.net/news/molchanie...
Ta on küll venekeelse tõlkega, aga väga informatiivne.
Nimelt on juba käes aeg kus mesilasperesid sureb aina rohkem -sest levib viirus.