Minister, tule põllumehele appi!

Hilisemat väljamakset põhjendatakse sellel aastal ELi kehtestatud modulatsiooniga (otsetoetuste vähendamine), kus täpsed väljamakstavad toetussummad on võimalik välja arvutada alles sügisel. Toetuse täieliku suvise väljamakse korral võib sadakonnal põllumehel tekkida sügisel PRIA ees võlg, mida käsitletakse võimaliku riskina. Täiendavate argumentidena on PRIA nimetanud ka töökoormuse kasvu ja lisaraha vajadust IT-lahendusele.

Õigustatud ootus

Ära on unustatud aga see, et põllumeestel on õigustatud ootus toetuste suvisele väljamaksele, millele toetudes on nad teinud oma eelarved ja aastaplaanid nii omale kui pangale. Suuremad laenutagastused ja liisingute tagasimaksed plaanitakse just toetuste laekumise ajale. Kui info toetuste hilinemise kohta oleks teada olnud aasta jagu varem, siis poleks seda keerdsõlme nii valus harutada.

Esimesed signaalid nende toetusmaksete mittelaekumisest tavapärase jaanipäeva asemel detsembris tulid novembri lõpus toimunud piimafoorumil. Sõnum oli: nii võib juhtuda, kuid otsustatud see veel pole.

7. detsembril toimunud põllumajanduse arengunõukogus oli teema jälle päevakorras. Toona olid põllumeeste esindajad sellele vastu ning viga oli see, et me ei kiirustanud oma ametikaaslasi sellest otsusest koheselt teavitama. Jaanuari keskel saatis PRIA nõuandekeskuste kaudu välja kirja, mis andis sellest kõigile teada.

Riigikogu on seadustanud kaasamispõhimõtte. Kaasamine eeldab enne otsuste tegemist ka sihtgruppidega läbirääkimist. Läbirääkimine ei tähenda lihtsalt teada andmist, vaid lahenduste leidmist, mis mõlemaid pooli rahuldab.

Parem pool muna...

Põllumehed nõuavad ebavõrdsete ELi otsetoetuste valguses vähemalt seda, et need toimingud, mis on Eesti riigil võimalik teha ELi regulatsioonidest sõltumatult, ei raskendaks meie majandusolukorda.

Selleks võiks olla Eesti Põllumeeste Keskliidu väljapakutu: maksta 50 protsenti toetustest tavapärasel ajal, mis välistab sügisel PRIA-le võlgu jäämise.

Mida on selleks vaja? Kokkulepet PRIAga ja ministeeriumi poolt täiendavate menetluskulude eraldamist. See mõnikümmend tuhat lisaraha peaks kaaluma üles põllumeeste saamata jäävad miljonid eurod.

Edu sulle, minister!

Esmaspäeval kohtusid põllumeeste esindajad peaminister Andrus Ansipiga, muude probleemide seas rääkisime ka toetuste hilinemise tõttu põllumeestel tekkivatest raskustest. Peamister sai probleemist aru ja lubas oma abi.

Tuleb meelde põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi kunagi hea huumoriga öeldud lause, mida tsiteerin mälu järgi: kui põllumajandus Eestis lõpeb, siis põllumajandusministeerium jääb ikka alles. Ma ei taha väita, et toetuste mitteõigeaegne väljamakse Eesti põllumajanduse lõpetaks, kuid mõned põllumajandusettevõtted lähevad seetõttu looja karja küll.

Kõige kurvem on see, et põllumeeste keskmine vanus on üle viiekümne ja paljud neist ei tahagi seetõttu enam tulevikutoetuste diskussioonis osaleda. Seda “õnne”, kui Eesti toetused jõuavad vähemalt ELi keskmisele tasemele, paljud toidutootjad enam ei näe – nad saavad pilvepiirilt alla vaadates vaid kaasa tunda oma järeltulijate ponnistustele.

Praegu toidavad need põllumehed aga suurema osa eestimaalastest ja tahavad pisutki mõistmist. Ka pool saadud toetusrahast võimaldab teha vähemalt poole põllumajandusettevõttes vajalikest töödest, mida enamikus saab teha vaid soojal ajal.

Hea põlumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kindlasti tahad ju põllumehi aidata, tehes otsuse nii, et põlluharijad ütleksid: aitäh, härra minister – täname, et said PRIAga kokkuleppele. 

Jaan Sõrra

Oluline on maksta kõik toetused välja selle aasta jooksul

Avansiline makse lükkaks ülejäänud põllumajandustoetuste väljamaksmise järgmisse aastasse.

Siseriiklike põllumajanduse otsetoetuste maksmise tähtaja edasilükkumine on tingitud Euroopa Komisjoni otsusest muuta toetuste väljamaksmise arvutamise aluseid.

Teoreetiliselt olnuks võimalik maksta umbes 5000 loomakasvatajale täiendav siseriiklik otsetoetus välja suvel, kuid see oleks seadnud ülejäänud põllumehed raskemasse olukorda ning tekitanud täiendavaid kulusid.

Toetused nihkuvad mitmel põhjusel

Kõige olulisem põhjus mitte teostada siseriiklike loomatoetuste avansilist makset on vajadus maksta kõik põllmajandustoetused välja tänavuse kalendriaasta sees. Juhul, kui maksta siseriiklike otsetoetuste avansiline makse välja suvel ning teha aasta lõpul tasaarveldamine ja tagasinõudmine, lükkaks see ligi 16 000 juhul pindalapõhiste põllumajandustoetuste väljamaksmise järgmisse kalendriaastasse.

Teine toetuse edasilükkamise põhjus on vältida olukorda, kus avansilise makse saajad saavad ettenähtust rohkem toetust ja seisavad hiljem silmitsi tagasinõudmistega.

Paljude selle avansilise makse saanute osas tuleks hakata hiljem tasaarvestust tegema ja see viiks ka PRIA-poolsete tagasinõueteni ja võimalike kohtuvaidlusteni.

Loomapidajad, kes said juunis küll loomatoetused kätte ning arvestuslikult oleks jäänud nende pindalatoetuste summa alla 5000 euro, aga aasta lõpul selgub, et neil on saada suurem summa pindalatoetusi, võivad jääda olukorda, kus kogu loomatoetusteks saadud summa tuleb tagasi maksta.

Ilma loomakasvatajate siseriiklike toetuste avansiliste makseteta saab aga tagada kõigi põllumajanduse otsetoetuste väljamaksmise tänavu detsembris. Põllumehed on kinnitanud nii ministeeriumile kui ka PRIA-le, et nende jaoks on äärmiselt oluline saada kõik otsetoetused kätte jooksva aasta jooksul.

Uue ettepaneku nõrgad kohad

Ettepanek maksta 50 protsenti siseriiklikest otsetoetustest välja samal ajal kui varasematel aastatel, on lühinägelik ja toob põllumeestele kaasa kokkuvõttes rahalist kahju, kuna ülejäänud pindalapõhiste otsetoetuste väljamaksmine lükkub järgmisesse aastasse. Rahavoogude edasilükkumist tuleb kajastada ka põllumajandusettevõtete majandusaasta aruannetes ning see nõrgendaks ettevõtete bilansse. Seetõttu jääksid aga paljud põllumajandusettevõtted ilma võimalusest taotleda järgmistel aastal investeeringutoetusi.

Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister