|
2010. aasta külm ja lumine talv ning kuiv ja kuum suvi avaldasid oma mõju ka ilmastikust otseselt sõltuvale põllumajandustootmisele. Ebasoodsa talve tõttu hõrenesid taliviljad ja kuiva suve tõttu jäi madalaks teraviljasaak.
2010. aastal kasvatati teravilja 275 300 hektaril, kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 13%. Enim kasvatati nisu ja otra, vastavalt 43% ja 38% teravilja kasvupinnast. Esialgsetel andmetel moodustas Eesti teravilja kasvupind kogu EL-27 teravilja kasvupinnast (ilma riisita) kõigest 0,5%, Eestile sarnase suurusega teravilja kasvupind oli näiteks Iirimaal ning suurima teravilja kasvupinnaga oli Prantsusmaa.
Viimase viie aasta jooksul on kõige enam muutunud rukki kasvupinna suurus. 2008. aastal oli see kolm korda suurem kui 2006. aastal, kuid pärast seda on hakanud jälle tasapisi kahanema. Nisu kasvupind on viimase viie aasta jooksul stabiilselt suurenenud. Ka odra kasvupind oli stabiilse suurusega kuni 2010. aastani, mil see vähenes võrreldes 2009. aastaga ligi neljandiku võrra. Odra kasvupinna vähenemise põhjus võib olla langenud nõudluses, sest loomakasvatuse kahanemisel langeb nõudlus ka söödateravilja järgi. Samuti on nisul odrast kõrgem kokkuostuhind ning seega on seda kasulikum müüa.
2010. aasta erakordselt kuum ja kuiv suvi mõjutas otseselt ka põllumajandustootmist. Kuigi teravilja kvaliteet oli väga hea, jäid terad viljapeades ja ka kogusaak kuivuse tõttu väikseks. Teravilja kogusaak oli 2010. aastal 678 400 tonni ehk ligi neljandiku võrra väiksem kui aasta varem, samuti oli see väikseim saak alates 2007. aastast. Esialgsetel andmetel moodustas Eesti teraviljasaak mullu kogu EL-27 keskmisest teraviljasaagist 0,2%. Kõige suurem osa teraviljasaagist oli oder (38%), ehkki odra kogusaak oli viimase viie aasta väikseim. Eesti aastakeskmine rahvaarv oli 2010. aastal 1 340 160, seega saadi elaniku kohta teravilja 506 kilogrammi ehk 146 kilogrammi vähem kui aasta varem.
Teravilja keskmine saagikus oli 2010. aastal 2464 kilogrammi hektari kohta, mis on viimase nelja aasta väikseim ning viimaste hulgas ka teiste Euroopa Liidu liikmete hulgas. Esialgsetel andmetel oli 2010. aastal EL-25 keskmine teravilja saagikus 5130, Lätis ja Leedus vastavalt 2770 ja 2750 ning Soomes 3140, suurim saagikus aga Hollandis - 8570 kilogrammi hektari kohta.
Tuginedes 15. septembri seisuga kogutud andmetele, võib 2011. aasta teraviljasaaki prognoosida eelnenud aasta omast kõrgemaks. Esialgsetel andmetel kasvatati teravilja 299 000 hektaril ning sellelt prognoositav teraviljasaak on 761 100 tonni (12% enam kui 2010. aastal), millest nisu 353 200 tonni (8% enam kui 2010. aastal) ning otra 288 900 tonni (13% enam kui 2010. aastal). Nisu ning odra eeldatav saagikus on vastavalt 2854 ja 2602 kilogrammi hektari kohta.Põhjalikum ülevaade väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/11 ilmunud artiklis „Põllumajandustootmise olulisemad tulemused 2010. aastal" (ilmus 30.09.2011). http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=25599
