Ligemale 900 hektaril Põlvamaal teravilja ja rapsi kasvatav Erki Oidermaa põhjendas viljajäätmete ahju ajamist sellega, et tal oli kahju neid ära visata. Kuna koos muu teraviljaga kuivatatud jäätmed võtavad hästi tuld, tuligi mõte need töökoja ahju ajada. Seni küttis ta oma 1500m³ mahuga töökoda puukatlaga, puud tegi oma metsast.
"Varem läksid viljajäätmed kõik jahimeestele, kes neid metsa lindudele ja loomadele viisid, aga nüüd annavad need katlas vihast kuumust," on Oidermaa 120kW võimsusega katla esimese poolesaja tööpäevaga igati rahul. Nädalas kulub viljajääke umbes 600 kg.
Prahist saab sooja
"800 kg sorteeritud vilja kohta tuleb umbes 30 kg prahti," selgitab seemneviljakasvatusele pühendunud Oidermaa, kel eelmisel aastal käis kuivatist läbi 4000 ning sorteerist 2000 t ringis teravilja ja rapsi.
Soome päritolu katel (Stokerikatel VETO) koos ülejäänud seadmetega töötab vaikselt ja võrreldes maakütte soojuspumpadega ka peaaegu olematu energiatarbega. Elektrikulu on maksimaalselt 2 kW ja sedagi tänu täisautomaatikale mitte ööpäev läbi. Oidermaa teadmisel on sama tüüpi katlaid Eestis nüüdseks juba kümmekond, kuid erinevalt temast pole kõik soetanud terviklahendust.
"Kõige suurem kulu on soetamiskulu. Prahi hinda on raske arvestada, sest varem ei saanud ma selle eest üldse midagi, see ju mul tasuta käes," arutleb Oidermaa, lisades, et põletada saab isegi 40% niiskusega jäätmeid.
Kõige enam sobivad kaerajäätmed, ka oder kõlbab hästi põletada. Lisaks viljajäätmetele saepuru, hake, turvas. Küll ei taha see katel põhku.
Tuhk, mis jäätmete põlemisel tekib, jookseb toru pidi töökoja õues olevasse tuhatünni. Nädalaga koguneb 200 liitrit väävlit ja muid mikroelemente sisaldavat head põlluväetist, mida just raps kõige enam vajab, asendades osagi hirmkalli väetise ostmist.
Kuna praegu ei ole ära kasutatud kogu katla võimsus, kavatseb Oidermaa osa soojusest kasutada suvel töökojas asuvas väikses heinaseemnekuivatis ning trassi vedamise järel ka poolsada meetrit eemal asuvas suures kuivatis, kus on kolm Soome päritolu šahtkuivatit. Oidermaa loodab, et saab seal nii oma kolmandiku teraviljast ära kuivatada.
Katla ostuks saab toetust
Kogu investeering läks Oidermaal maksma veidi alla 300 000 krooni, millest taotleb PRIA-lt bioenergia tootmise investeeringutoetust (meede 1.4.3) 60% ulatuses.
"Sügiseks selgub, kuidas asi end õigustab ja kas muretsen ka suure kuivati jaoks sarnased viljajääkidega kütmise katlad," kaalutleb Oidermaa, kes ise sai mõtte sellise katla ostuks ühelt Soomes käigult.
Igatahes praegu on ta vägagi lootusrikas. Eriti ahvatleb teda suur kokkuhoiuvõimalus, sest kuivatis on koristusperioodil tohutu energiavajadus. Ülemöödunud lõikusajal kulus tal suure kuivati kolmele põlevkiviõlikatlale 25-30 t õli, mullusel märjal sügisel koguni 85 t. "Jäätmepuudust mul pole, neid tuleb rohkem peale, kui põletada jõuan. Ei kujutanud ette, et seda nii vähe kulub."
Probleemiks aga on investeeringu suurus ja selle kasutegur. Kuivatisse sobiv 400kW katel maksab oma 800 000 kr ja neid oleks vaja kolm. Kui mõttekas on kulutada aga 2,5 miljonit krooni, kui katlaid läheb tarvis vaid kaks kuud aastas, lõikusajal?
Oidermaa sõnul oleks kõige asjalikum plaan osta sellist mõõtu katlad, mida saaks panna konteinerisse ja talvel autoga vedada mõnda alevikku, kus mitmekorruselised majad. "Istutaks katla majadele külge ja kütaks neid, terve talve oleks sissetulek kindlustatud."
Ahvatlus alevikku kütta
Lihtne oleks sedasi viljajääkidega kütta Veriora alevikku. Paraku on seal Oidermaa sõnul lastud trassid ära külmuda. Üks maja on üleüldse Bullerjani peal, igaüks torganud korstna korterist välja. Osa maju on pannud väikse katlamaja.
"Ideena on see ahvatlev, aga vajaks eelnevalt alevikus suuri investeeringuid," märgib Oidermaa.
Kuid sel juhul tulekski tal viljajääkidest juba puudu. "Võib ju ka kaera ennast põletada," arutleb mees. "Praeguse kaera kilohinna juures 1-1.20 kr tasuks seda juba raudselt ahju ajada."
Viljajäätmetega köetavad katlad sobivad hästi neile, kes teravilja töötlevad, kel tekivad jäätmed. "Kel pinda 300 ha ja ülespoole, neil tekib kindlasti piisavalt jäätmeid kuivatamise käiguski."
Oidermaa näeb bioenergial suurt tulevikku. Tõsi, vahepeal, kui viljahinnad lakke tõusid ja söödaodergi maksis 3 kr/kg, hurraa-vaimustus veidi vaibus. Kuid nüüd, mil hind jälle poolteise krooni peal, on see taas populaarsem.









