Vedelsõnnik muutub üheks nõutavaimaks põllumajandus­saaduseks

Raha hakkas liikuma

Eesti esimene sõnnikust biogaasi tootev ettevõte OÜ Saare Economics asub Saaremaal Valjala vallas Jööri külas. Valjala biogaasijaam oli aastatel 2006–2011 Eestis ainus omataoline.

Valjala Söödatehase üheksas farmis on kokku 29 000 siga, nende läga veetakse biogaasijaama seitsmest. Söödatehase juhataja Raul Maripuu ei pea seda eriti õnnestunud investeeringuks.

“Mujal Euroopas makstakse biogaasist elektri tootmise eest mitu korda rohkem, lootsime meiegi, et hinnad ühtlustuvad, ent nii see pole,” toob Maripuu välja peapõhjuse.

Mõte biogaasitehas Jöörisse püsti panna sündis toona sellest, et sealägaga tuli midagi ette võtta. Arvati, et sellest toodetavat elektrit saaks ise nii kasutada kui müüa. Soojus aga tagaks biogaasijaama kääritusprotsessi ning sellega saaks kütta jaama kõrval asuvat emisesigalat.

“Ainus kasu on haisu kadumine,” ütleb Maripuu nüüd. Toona ei saanud nad Maripuu sõnul ka olulisel määral Euroopast raha – ei investeeringutoetust PRIA ega taastuvenergia toetust KIKi kaudu.

Uued biogaasijaamad on tekkimas nende farmide juurde, mis on asulale sedavõrd lähedal, et saadavat soojust ei peaks õhku puhuma, vaid sellega saaks kütta elumaju.

Kui kõik läheb tõrgeteta, on selle aasta lõpuks Eestis neli põllumajanduslikku biogaasijaama. Oisus ja Vinnis rajab neid OÜ Nelja Energia, Aravetel ja Ilmatsalus OÜ Baltic Biogas.

Kõik neli said 2009. aastal KIKi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi taastuvenergeetika meetmest toetusraha. Selle kasutamise tähtaeg lõpeb tänavuse aastaga.

Esialgu tuli jaama ehitus ja elektrivõrguga liitumine arendajal endal kinni maksta. See oli kallis ning liitumistingimused olid keerulised. Seetõttu ei saanudki Eestis biogaasijaamade rajamine hoogu sisse.

Aasta tagasi kirjutas KIK sellekohase märgukirja majandusministeeriumile. “Meie huvi oli see, et rahad kasutatud saaksid. Kirjutasime, et vahendite kasutamisel on omad tähtajad ja reeglid ning kui vahendid tähtajaks kasutatud ei saa, siis on võimalik, et Euroopa Liit teeb finantskorrektsiooni,” selgitab KIKi juhataja Kalev Aun. “Reaktsioon oli positiivne. Elektrivõrgu juhid võtsid meiega ühendust ja rääkisime asjad läbi. Nüüd kohtume ja arutame lausa projektide kaupa, kuidas seisud on.”

Baltic Biogasi jaamad

Praeguseks on KIKi vahendusel antud Euroopa rahast Baltic Biogasi projektide toetuseks 1,4 miljonit eurot Aravete biojaama ehituseks ja 1,6 mln Ilmatsalu biojaama ehituseks.

Aravete biogaasitehase ehituseks loodi OÜ Aravete Biogaas, kus on 50%ne osalus nii Aravete Agrol kui OÜ-l Baltic Biogas. “Baltic Biogas kuulub firma Ben Energeetika kaudu Urmas Sõõrumaa firmale U.S. Invest AS,” kirjutas Maaleht mullu, kui tehas sai nurgakivi. Tänavu 16. juunil oli pidulik avamine.

Baltic Biogasi juhatuse liikme Henry Uljase sõnul kasutab jaam aastas 80 000–100 000 tonni peamiselt Aravete Agro lehmade vedel- ja tahkesõnnikut. Sõnnikule lisaks kasutatakse toormena ka muid biolagunevaid materjale. Võimsust on jaamal 2 MW elektrit ja 2 MW soojust.

Elekter läheb Eesti Energia jaotusvõrgu kaudu Põhjamaade elektribörsile Nordpool. Soojust peaks biogaasijaama enda töös hoidmise kõrval jätkuma ka Aravete asula majade kütmiseks ning Aravete Agro kuivati tarvis.

“Meie peaeesmärk on jaamas elektrit toota ja sellest teenida,” selgitab Uljas. “Usume, et sellest tuleb kasumlik ettevõte, ega me muidu ehitaks.”

“Ega me ei hakanud lambist ehitama, enne tegime ikka arvutused ära,” kinnitab ka Aravete Agro juht Leonid Linkov. “Selle järgi peaks jaam ennast ära tasuma 8 aastaga.” Investeeringu kogumaksumus on Linkovi sõnul
6 miljonit eurot.

Baltic Biogas on alustanud ka lägal põhineva 5,5 miljonit eurot maksva soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitamist Ilmatsallu, mis saab sõnniku Tartu Agro farmide 5000 sealt ja 3000 veiselt. Sealt tuleb 45 000 tonni läga ja 20 000 tahesõnnikut, lisaks kuivatijäätmed.

“Meie rahaliselt sellesse projekti ei panusta, see on Baltic Biogasi täisosalusega ettevõtmine ja meil riski vähem,” räägib Tartu Agro juht Aavo Mölder. Küll on lepingus kirjas, et soovi korral saavad nad hiljem projektiga liituda. Tasuta antava läga ja sõnniku eest saavad nad vastu sooja Ilmatsalu asula kütmiseks ning kuivatisse ja töökodadesse.

“Meie huvi biogaasijaama rajamise vastu seisneb eelkõige selles, et siiani oleme linna ääres hädas lägahaisuga,” ütleb Mölder, lisades, et biogaasijaamas pärast kääritust sõnnikuhais kaob.

Nelja Energia jaamad

Mitmed Eesti ärimehed eesotsas Jüri Mõisa ja Hannes Tamjärvega osalevad rohelise energia tootmises firma OÜ Nelja Energia kaudu, mille osanike ringi kuuluvad Norra energiaettevõtjad, samuti Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

Tänavu 15. juunil sai nurgakivi Türi valda Väljaotsa külla kerkiv biogaasitehas, mis hakkab biogaasi tootma Estonia OÜ ca 4000 veise lägast. Ehitust kureerib OÜ Oisu Biogaas. Estonial on OÜs Oisu Biogaas 51%ga enamusosalus, Nelja Energial on 49%.

Nelja Energia teine biojaam tuleb Vinni valda Lääne-Virumaale. “Põhiline toore on sea- ja lehmaläga, kääritamiseks võetakse juurde ka maisimassi ja rohtu,” räägib Lääne-Virumaa üks suuremaid seakasvatajaid Urmas Laht.

Rajatava biojaama kõrvale jääb Lahe perekonnale kuuluv sigala, lehmaläga hakkab Vinni biogaasitehasele andma Kalle Külaots OÜst Tammiku, kel veiseid ligi 600.

Plaanijaid on teisigi

Biogaasitehase ehituse üle mõlgutab mõtteid ka Torma Põllumajanduse Osaühing Jõgevamaal. Selle juht Ahto Vili on aastaid asja vastu huvi tundnud ja käinud ettekujutuse saamiseks umbes 40 Euroopa biogaasitehases.

Vili peab sõnnikust elektri ja soojuse tootmist mõistlikuks, ent on rehkendanud, et kuna rohelise elektri eest makstakse kaks korda vähem kui Kesk-Euroopas, ei tuleks nad jaama majandamisega toime. Koostööd on tehtud Baltic Biogasiga.

Torma POÜ-l on biogaasijaama püstipanemiseks projektid, tasuvusuuringud ja kuus hinnapakkumistki olemas. Sakslased, kes Tormas on tulevast jaama modelleerinud, on aga öelnud, et puhtalt lägapõhine biogaasijaam meie karmi kliimasse ei sobi, sest läga energeetiline potentsiaal on madal.

“Biogaasi tootmine on väga täpne ja keeruline protsess,” selgitab Vili. “Mahuti sisu peab kogu aeg, nii suvel kui talvel, püsima 37–40 kraadi juures. Et gaasi rohkem tuleks, peab lägale lisama silo või muud käärivat materjali. Samas ei tohi see sisaldada hallitust, haigustega vilja või muud sodi – see rikub käärimisprotsessi ära.”

Soojuse ja elektri koostootmisjaam Tormas läheks maksma 3,2 miljonit eurot.

Kuna biogaasijaamade rajamisega kaasnev kasu keskkonnale ja ühiskonnale on suurem kui jaamast tekkiv otsene majanduskasu, soodustatakse enamikus Euroopa riikides MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse liikme Priit Mikelsaare teada biogaasijaamade rajamist riiklike toetustega.

“Eesti peamine takistus biogaasi valdkonna arenguks on madal riiklik toetus biogaasist toodetud elektrile,” on Mikelsaar Maalehele selgitanud.

“Biogaasijaam ei too meile erilist tulu. Biogaasist oleks mõtet elektrit toota, kui taastuvenergial rohkem hinda oleks,” kritiseerib Valjala jaamaga seotud Raul Maripuu.

“Biogaasist toodetud elektri omahind on kõrgem kui näiteks tuuleenergiast saadud elektril, samas on biogaasist toodetu keskkonnasäästlikum.” Seetõttu peaks Maripuu arvates biojaamades toodetud elektrile olema toetus suurem.

“Eestis väga häid eeldusi biogaasijaamade ehituseks ei ole – farmid on küll suhteliselt suured, kuid samas on sõnniku energiasisaldus väike ja biomassi kasvatamine energiatootmiseks pole siin otstarbekas. Samuti on bioenergia toetused Eestis oluliselt väiksemad kui Euroopa biogaasi juhtriigis Saksamaal või kas või meie lähinaabril Lätil,” kinnitab ka OÜ Baltic Biogas juht Henri Uljas.

Torma POÜ juht Ahto Vili arvab, et bioenergiast meil pääsu pole. “Hollandis ja Taanis ei lubata juba praegu toorläga põllule laotada. Veisekasvatajatele tahetakse peale panna maks lehmade poolt õhku eraldatava metaani eest. Järjest lisandub uusi keskkonnanõudeid,” loetleb ta. “Ühel hetkel läheb meil bioenergiaga väga kiireks!”