Väikesed tootjad hakkavad Pollis põnevaid hõrgutisi valmistama
Seni on poelettidel vähe väiketootjate toodangut, sest mõne hektari suuruse marja- või õunaaia omanik lihtsalt ei jõua kalleid töötlemisseadmeid osta.
Nüüd võib ta oma saadustega sammud Polli seada, sest sealses tootearenduskeskuses on nüüd kõik vajalikud seadmed, alustades puuviljade pesemisest ning lõpetades valmistoodete pakendamise ja etiketistamisega.
Valmistada saab mahla ja nektarit. Peagi jõuavad kohale seadmed, millega joogile ka vurts sisse lasta. Gaseeritud mahlajoogid on meil tuntud laste šampanjana, kuid Soomes on need väga populaarsed.
Lisaks jookidele võib Pollis marjadest ja puuviljadest teha ka püreed, moosi ja džemmi. Desintegraatorveskiga saab purustada marjad koos seemnete ja koortega. See võimaldab väärtustada kogu marja, nii et mitte midagi ei visata ära. Aga seemned ja kestad võib ka välja võtta, kuivatada ja valmistada neist mitmesuguseid toidulisandeid.
Astelpajumarjade seemnetest on võimalik pressida õli, mis lausa kulla hinnaga. Keskuse võimalusi saavad edukalt kasutada ka köögiviljakasvatajad.
Eelmisel teisipäeval koguneski Viljandimaale õievahus viljapuuaedade keskele tavatult suur hulk puuvilja- ja marjakasvatajaid vastvalminud tootearenduskeskust uudistama. See on ainus omasugune Eestis, kus väiketootjad saavad katsetada uute toodete valmistamist ja panna pudelisse või purki oma aiasaadused.
Hinnad on soodsad
Polli aiandusuuringute keskuse innovatsioonijuhi Ivar Milleri sõnul on Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus sellised keskused ammu olemas. See-eest on Pollis kõige kaasaegsem tehnoloogia.
Moodsa tootearenduskeskuse rajamisse panustas maaülikool 22 miljonit ja Euroopa Regionaalarengu Fond toetas 7,4 miljoni krooniga.
Koostööks aiasaaduste hoiustamise ning töötlemise arendamise vallas algatati Eesti-Läti ühisprojekt "GoodFruit", mille partneriteks on teadusasutused ja erafirmad mõlemast riigist.
"Euroopa Liit toetas projekti selleks, et väiketootja saaks siin rentida seadmed ja hakata valmistama oma toodangut," selgitab innovatsioonijuht Ivar Miller. "Maksta tuleb vaid vee ja elektri eest."
Polli aiandusuuringute keskus pakub Eesti ja Läti aiapidajaile täisteenust. Väikeettevõtja saab sealt sordiistikud, kasvatamise tehnoloogia, nõuande ja pärast on Pollis võimalik saak hoiustada ning töödelda.
Kontrollitud atmosfääriga hoidla mahutab 200 tonni õunu ja säilitab nende kena pringi välimuse kevadeni.
Lisaks Polli enda õunaaedade saagile on seal ruumi ka teiste kasvatajate ubinatele. Sügavkülmhoidla suurus on aga lausa tuhat kuupmeetrit.
Astelpajust müslit ja õli
"Sügisel, kui külm sisse lasti, tõin oma marjad siia," ütleb Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts Võrumaalt. "Külmhoones hoidmise hinnad on soodsad."
Ta on katsetanud ka desintegraatorveskiga marjapüree valmistamist. "See lööb marjakesta ja -seemned nii peeneks, et keele all ei tunnegi," on mees uuest seadmest vaimustatud.
Soomes müüakse sel kombel valmistatud marjapüreed sügavkülmutatult. Pärast ülessulatamist saab sellest teha nii kisselli, moosi kui pirukat. Eesti kaubanduses sellist toodet pole.
Kolts plaanib koos maaülikooli teadlastega teha koostööd tootearenduse valdkonnas, et oma senisele 70 nimetusega sortimendile lisa luua. "Selle keskuse najal peaks väiketootmine arenema küll," arvab Taarapõllu talu peremees.
Ka OÜ Berry Farming juhataja Aare Miller plaanib Polli keskuse võimalusi kasutada. "Meil on praegu 40 tonni astelpajumarju külmas," ütleb ta. "Eeldame, et saame sellest poole eksportida ja teise poole tahaks siin väärindada."
Seni on nad lasknud moosi teha Salvestis ja mahla Leedus. Seemnetest ja viljakestadest tehti pärast kuivatamist astelpajumüslit.
Soome müüdud marjadest on seal valmistatud astelpajuõli. Nüüd on kõike seda võimalik Pollis tootma hakata. Plaanis on tooteportfelli laiendada ja paari kuu jooksul uued tooted välja töötada.
Plaanitakse ühismüüki
Märtsis pärast mahlapressi saabumist valmistasid Polli aiandusuuringute keskuse inimesed ka ise sügisestest õuntest mahla. Seda saab praegu osta Tallinna kaubamajast. Paar nädalat tagasi tehti katsepartiina Polli mustasõstra-mahlajooki.
Sügisel on ka keskusel plaanis tootmist laiendada, sest neil on Pollis 50 hektari jagu marja- ja puuviljaaedu ning seal kasvanud viljad peavad jõudma eestlaste toidulauale.
"Tarbija ootab, et oleks lai valik," ütleb Aare Miller. "Tänasesse ketikaubandusse väiketootja ei pääse, või kui pääseb, siis tuleb tal peale maksta."
Seetõttu on plaanis seljad kokku panna ja ühiselt oma toodangut müüma hakata. Seni on müüki raskendanud väiketootjate kitsas sortiment. Uue tootearenduskeskuse valmimise järel on oodata valiku hüppelist laienemist.
"See on suure asja väike algus," möönab Polli keskuse innovatsioonijuht Ivar Miller. "Keskuse täiendamine ja tehnoloogiaga varustamine ei lõpe niipea."
Plaan on soetada vaakumkatel, mis lubab valmistada väga madalal temperatuuril toormoose, ja ka sublimeerimisseade, mis kuivatab näiteks maasikaid-vaarikaid vaakumi ja sügavkülma abil.
Seadmete elektriga varustamiseks tahetakse panna püsti tuulegeneraator.
"Meie eesmärk on, et seadmed töötaksid kolmes vahetuses," avalikustab Miller. "Siit võiks iga päev lasta läbi viis tonni marju või puuvilju."