Türgi turg kinni: kuhu lihaveiseid müüa?

Türgi aretajad hakkasid eelistama Tšehhi, Prantsuse, Slovakkia ja Austria päritolu loomi, sest nendel riikidel oli pakkuda piisavas koguses šarolee, limusiini ja simmentali tõugu veiseid.

Kuna pakkumine suurenes, langes Türgis liha hind. See peatas läinud aastal tapapullide ekspordi mitmeks kuuks. Kokkuostetava liha hind langes rohkem kui 1,5 eurot rümba kilo kohta. Samas tõusis sööda hind.

Türgi riik rakendas ka meetmeid kohalike tootjate kaitseks: hinnatoetusi rümba kilo kohta, söödale, suurendas impordi tollimäärasid tapapullidele 40% ja nuumpullidele 15%.

Kumru tunnistab, et sellises olukorras on tapa- ja nuumpullide import Türki lõppenud, sest import ei suuda enam kohaliku toodanguga konkureerida.

Lihaveiseäri ilus algus

Aastal 2009, kui Türgi riik hakkas toetama lihaveisekasvatuse laiendamist ja moderniseerimist, sõlmisid Eesti ja Türgi põllumajandusministeeriumid majandus- ja teaduskoostöö lepingu. Eesti oli esimene Euroopa Liidu riik, kellele Türgi oma turu avas.

Elusveiste ekspordiga Türki hakkas tegelema mitu ettevõtjat. Üks neist oli mitu aastakümmet elusloomade vahendamisega tegelnud veterinaariharidusega türklane Mehmet Ali Kumru. Loomade kogumiseks ja ekspordiks ettevalmistamiseks ostis ja renoveeris Kumrule kuuluv firma KMR Livestock Europe Ltd OÜ Rapla lähistel Sikeldi farmi.

Kahe aasta jooksul eksportis KMR Livestock Europe Ltd OÜ Türki ja Euroopasse üle 5000 tõulooma, nuum- ning tapapulli, kes rändasid sealsetesse kombinaatidesse ja farmidesse. Tänu nende turgude headele hindadele tõusis ka Eestis veiseliha hind ja nõudlus selle järele.

Mehmet Ali Kumru selgitab, et Eestist oli kasulikum viia Türki elusloomi, mitte rümpasid. Esiteks tarbivad türklased oma usule kohaselt üksnes halal-tapamajade toodangut ja Eestis puudub võimalus veiseid selle kombe kohaselt hukata. Teiseks oli tollimaks lihale märksa kõrgem kui elusloomadele.

Ostetakse suuri tõuge

Pärast Türgi turu sulgemist otsib Kumru võimalusi eksportida Eesti lihaveiseid Euroopa riikidesse ja kavatseb jätkata tapapullide kokkuostu ekspordiks.

Euroopa turg nõuab suure eluskaaluga loomi. “Kui leiame siit suure eluskaaluga loomi, saavad lihaveisekasvatajad Euroopast kõrge kvaliteediga loomade eest sama head hinda kui varem Türgist,” väidab Kumru.

Euroopas nõutud kvaliteet ja loomatõud on ka põhjus, miks KMR Livestock Europe Ltd OÜ otsustas hakata Sikeldi farmis aretama limusiini tõugu veiseid. Tänavu kevadel alustati puhtatõuliste limusiini mullikate sissetoomist Prantsusmaalt.

Juba on Sikeldisse jõudnud treileritäis seemendamata mullikaid, järgmisel kuul on kavas tuua sada tiinet limusiini mullikat. Plaanis on hoida teatud arv puhast tõugu limusiini mullikaid tõuaretuseks ning Eesti karjakasvatajatele müümiseks.

Eestis on Kumru teada kõige levinumad ristandid, seejärel herefordid ja aberiin-angused. Nende järel tulevad arvukuselt limusiin, simmental ja šarolee.

“Arvan, et lähemas tulevikus muutub Eestis lihaloomade koosseis vastavalt turu nõudlusele ja siin on selleks väga head väljavaated,” nendib Kumru.

“Ühelt poolt vahetavad loomapidajad oma loomad vastavalt nõudlusele välja, teisalt on Eesti söötmistingimused rohumaadel teatud perioodil väga head, palju paremad kui mitmes Euroopa riigis. Kui meil on turunõudlusele vastavad loomad, saame neid müüa kuhu tahes.”

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehe Tanel Bulitko hinnangul muutub n-ö suurte tõugude kasvatamine Eestis kindlasti populaarsemaks, suureneb kasvatajate teadlikkus ja lõpeb arusaam, et lihaveist saab kasvatada söödata. “Eks tulemused räägivad enda eest − aastased limusiini pullid kaaluvad 600 kilo, see on päris muljetavaldav.”

Ka Bulitko kinnitab, et nii Türgis kui Euroopas lähevad paremini kaubaks suuremad tõud – limusiin, šarolee, belgia sinine, akviteeni hele ja simmental.

“Kui on võimalik teravilja juurde sööta, eriti nuumamise ajal, siis on limusiini, šaroleed ja akviteeni heledat ehk nn prantsuse tõuge kasulikum kasvatada,” eeldab Bulitko.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimehe Aldo Vaani arvates on oluline, et Eesti lihaveisekasvatajad leiaksid turustamisel otsekanalid ja saaksid oma toodangu eest Euroopa hinda.

Euroopa on nõudlikum

See, et aastatel 2010−2011 saadi osa lihaveistest eksportida Türki, võimaldas Vaani sõnul lihaveisekasvatajatel, kel puudus nuumamise võimalus, realiseerida tapapulle hea hinnaga ja ekspordivõimalus tõstis hinda ka kohalikul turul.

“Kui eksport lakkas, siis ka Eesti hinnad langesid,” teab ta. Euroopas ulatub rümba kilo hind 4 euroni, kuid Eestis saab R3-klassi rümba eest 3.10.

“Kui türklased hakkasid tollimaksuga oma turgu kaitsma, tekkis Eestis loomade ülejääk, aga õnneks on Lääne-Euroopas ikka nõudlus olemas. On leitud võimalusi viia loomi Poola ja Saksamaale,” selgitab Vaan.

Jõukamates maades nõutakse rohkem kvaliteetliha. Praegu tapetakse Balti riikides igas kuus 40 looma, et viia toodang Šveitsi turule, veisekasvatajad õpivad kasvatama loomi, milliseid sealsed tarbijad soovivad. Vaan loodab, et see on tulevikus üks müügikanal.

Vaani sõnul parandavad lihaveisekasvatajad aasta-aastalt oma karjade tõulisust. 2012 importisid kasvatajad Euroopa riikidest Eestisse ligi 1000 puhtatõulist lihaveist.

Mullu sündis Vaani sõnul Eestis üle 17 000 vasika, tänavu peaks ilmale tulema üle 20 000 lihaveisevasika. Selle aasta alguse seisuga oli Eestis üle 50 000 lihaveise. Arvukuse aastane juurdekasv on olnud 15−17%. Senise tempo jätkudes võiks 5−7 aasta pärast lihaveiste arvukus olla Vaani hinnangul Eestis 100 000.

“Mõistlikult kasutamata rohumaad on Eestis väga palju. Arvestades Eesti rohumaade hektarite koguarvu, võiks meil vabalt pidada 200 000 lihaveist,” arvab ta.

Eestis on lihaveisekasvatusel hea potentsiaal, arvavad nii Kumru, Bulitko kui Vaan. Seda tõestab ka olukord, et paljud ettevõtjad on alustanud lihaveisekasvatusega nullist − mitte ainult piimatootmise lõpetajad, vaid ka teiste valdkondade esindajad on investeerinud lihaveisekasvatusse.

“On uusi kasvatajaid, kes on hakanud nullist pihta ja ostavadki puhtatõulisi karju,” teab Bulitko.

“Varsti võivad nad olla suuremad tegijad kui need, kes on kümme aastat oma lihaveiseid aretanud ja ristanud, et puhtatõulisi saada.”

Puhtatõulised pullikud

Keskmised massid (kg)

Allikas: Eesti Tõulooma­kasvatajate Ühistu