Tema sõnul on Eesti mahetoodangu turustamiseks sobiv koht, kuna see asub lähedal kõrge ostujõuga või suurte turgudega riikidele nagu Soome, Rootsi ja Norra, aga ka Venemaa.

Necdet Tiryakioglu tundis huvi, milline on Eesti kliima ja mida siin kasvatatakse, samuti otsis kontakti mahetootjatega ning kogus teavet transpordivõimaluste ja logistika kohta.

“Meie soov on teha mahetootjatega koostööd suures mahus ja eri piirkondades, eriti turustamise alal,” märkis Eesti−Türgi kaubanduskoja juht Fatih Güllü. Samas ostaksid nad hea meelega ära ka Eesti mahevilja.

“Türklased uurisid, mida Eesti mahesektor endast kujutab ja millistel tingimustel on siin võimalik rajada tootmist,” selgitas Eesti mahetootjaid koondava TÜ Eesti Mahe tegevjuhi kt Kärt Klein. “Samas on kogused, mida Necdet Tiryakioglu teravilja hankides silmas pidas, Eesti praegust tootmist arvestades üüratud – 400 000 tonni aastas!”

Seetõttu soovitas Klein türklasel vaadata Balti riike koos. Aga Eesti mahetootmisele annaks türklastega koostöö tema hinnangul kindlasti hoogu juurde.

“Tema huvi Eesti vastu oli väga suur,” lisas Klein. “See tähendab, et türklastel on Eestist hea kuvand.”

Tiryaki Agro Food on sõlminud koostöölepingud ka Venemaa, Kasahstani, Ukraina ja Kõrgõzstani mahetootjate esindajatega ning neil on müügikanalid üle maailma 83 riigis. Ettevõte kogub toodangut 100 000 hektarilt ja selle aastane käive on neil 1,5 miljardit USA dollarit.

Ettevõtte peamised müügiartiklid on jahu ja kuivained – teravili, kaunviljad, soja, oad ja pähklid, aga ka õlid.