120 aasta vanuses hoones on tõldadega seotud vaid hoone poollahtine osa, kus katuse all on välja pandud enam kui sada aastat tagasi kasutusel olnud vankrite, regede ja saanide kõrval ka tõldasid.

Suure osa võtavad enda alla aga õppeklassid ja töökojad, kus seni polnud kuigi mõnus olla ei oma maja töötajatel ega ka muuseumi korraldatavatel õppepäevadel osalejatel.

“Puidutöökojas oli üsna tavaline, et talvel oli sooja viis-kuus kraadi,” toob muuseumi direktriss Merli Sild kõneka näite kehvadest tingimustest.

Tänu põllumajandusministeeriumi 17 000 euro suurusele toetusele õnnestus tänapäevastada ka õppeklasside ja restaureerimistöökoja sisustus ning tuua majja vesi ja kanalisatsioon. Puutööklassi osteti Tšehhist kümme uut tööpinki.

“Oleme 2007. aastast praktikapaigaks nii Tartu kutsehariduskeskuse kui ka kõrgema kunstikooli õpilastele ning üliõpilastele puidu- ja metallirestaureerimise praktikate läbiviimisel,” selgitab Sild suure õppeklassi otstarvet muuseumis.

Direktrissi sõnul läheb tõllakuuri järel järgmisena renoveerimisele 1913. aastast pärit laut (754 157 eurot), seejärel paarikümne aasta vanune, kuid juba amortiseerunud linamaja (255 647 eurot).

Viimasena vuntsitakse üles muuseumi peahoone ehk omaaegne häärber (191 735 eurot). “Oktoobriks 2012 peaksid kõik neli hoonet valmis olema,” kinnitab Sild.

CO2 heitmekvoodi raha kasutamist 480 avalikus hoones korraldab Riigi Kinnisvara AS, investeeringute kogumaht on 146,5 miljonit eurot.