|
Kaks kuud kehtiv elussigade sisseveokeeld Venemaale tähendab lisaks hinnalangusele ka seda, et sead kasvavad üle.
Et piiri lahti kangutada, kohtusid seakasvatajad möödunud nädalal põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga, kes omakorda viis seakasvatajate mured esmaspäeval Riigikogu maaelukomisjoni.
“Ekspordipiirangut ei saa minister riigisiseselt lahendada, seda saab teha Riigikogu abiga rahvusvahelisel tasandil,” ütleb OÜ Markilo juht, seakasvataja Urmas Laht.
“Seakasvatajad küsisid, kas on märke, millal Venemaa oma seisukoht muudab, kuid selle kohta mingit uut infot pole. Euroopa Komisjon ja volinik peavad Venemaaga läbirääkimisi, siiani pole mingit muudatust ega kokklepet saavutatud,” selgitab Seeder.
“Aga teemaga tegelemist jätkame ja loodame, et ühel hetkel Venemaa oma seisukoha muudab ning tühistab piirangu. Objektiivseid põhjendusi, mis oleksid asjakohased, ju pole,” lubab minister.
Siga on sama tervislik kui kana
Seakasvatajatele sajab hoope nii paremalt kui vasakult. Samal ajal kui ekspordikeeld viib lihahinnad alla, lööb söödavilja hind igal nädalal rekordeid.
Grillihooaja eelõhtul koputas ka ETV saade “Pealtnägija” Eesti tarbijatele südametunnistusele, seades sealiha tarbimise eetilisuse küsimärgi alla.
“Sektor on tõsise löögi all,” tõdeb Lääne-Virumaal asuva SF Pandivere tegevdirektor Aare Kalson. “Kui nii edasi läheb, muutub seakasvatus mõttetuks!” Samas rõhutab Kalson, et Eesti seakasvatajad on teinud viimase paarikümne aasta jooksul väga tublit aretustööd ja praegu on sealiha kvaliteet kõrge.
“Pekki ei taha enam keegi osta, praegu on sealiha sama tervislik kui kana,” ütleb Kalson. “Eesti liha on piirkonna parimaid, seda hindab kõrgelt ka venelane.”
Sama kinnitab ka Laht, kes lisab, et kuigi ekspordikeeld Venemaale kehtib ka Lätile, Leedule ja Poolale ning neil peaks sealiha turul üle jääma, saavad ometi Eesti seakasvatajad oma sigu praegu eelkõige just neisse riikidesse realiseerida, ja seda nimelt liha kõrge kvaliteedi tõttu.
SF Pandivere müüb oma sealiha Tartu ja Ida-Virumaa turul, kuna firmal on Tartu vallas oma tapapunkt. Kogu toodang saab küll müüdud, aga märksa odavama hinnaga.
Vene turu sulgemine on vähendanud seakasvatuse tasuvust ka 2007. a aasta põllumehe tiitli võitnud seakasvataja Ermo Sepa sõnul. “Kätte pole loomi jäänud, aga kaua sa toodad, kui ühe euroga müüa tuleb?” sõnab Sepp.
Ta selgitab, et kui siga kauemaks kätte jääb, läheb ta teise kaalukategooriasse, mille puhul liha hind kukub, aga kulud on suurenenud.
Tapa vallas seakasvatustalu pidava Sepa hinnangul on Eestis sealiha kokkuostuhind langenud sedavõrd, et see on võrdsustunud varasema eluskaalu hinnaga –1.50 eurolt 1.10 eurole. Samal ajal teab ta, et Venemaal on sealiha hind hüppeliselt tõusnud, näiteks eluskaalu kilo hind 2.50 euroni.
Emised teiste loomadega võrdseks
Sepa sõnul on praegu eriti raske neil, kes on teinud investeeringuid tootmise kaasajastamiseks, taotlenud selleks toetust ja võtnud pangalaenu. Viimases taotlusvoorus, mille toetusotsused tehti tänavu talvel, küsisid seakasvatajad investeeringutoetusi väga agaralt.
“Riik saaks seakasvatajatele vastu tulla investeeringutähtaegade ja objektide valmisehitamise pikendamisega,” lisab Sepp.
Ermo Sepa hinnangul peaks olema sarnaste olukordade leevendamiseks riiklik eraladustamise võimalus. “Kui piir kinni pannakse, toodame lattu, kui avaneb, saaks toodangu laost maha müüa,” selgitab ta võimalust praeguse kahjuteenimise vältimiseks.
Euroopa Liidus pole küll seakasvatajatele otsetoetust, ent riigiti rakendatakse eri skeeme. Näiteks Soomes saavad seakasvatajad suuremat toetust hektari kohta, Leedus makstakse toetust jõudluskontrollis oleva emise kohta.
Sigu Venemaale eksportinud Viru Lihaühistu tegevjuht Riho Kaselo pakub välja, et Eestis võiks toetada seakasvatust näiteks PRIA registrite alusel emise kohta. “Kuna Eestis on seafarme, kellel pole maad, oleks PRIA registri emisetoetus kõige mõttekam,” arvab Kaselo.
Urmas Lahe sõnul on oluline aretustoetuse säilimine, samuti oleks abi sellest, kui riik taastaks toetuse hukkunud loomade veterinaarnõuete kohase utiliseerimise eest, nagu see oli enne majanduslangust. See tähendaks, et seakasvataja ei peaks nii veo- kui hävitamiskulusid 100% ise maksma.
Seederi sõnul saab toetusmeetmetest rääkida alates 2014. aastast, kui hakkab kehtima uus maaelu arengukava.
“Ministeeriumil on hea tahe olemas. Peame vaatama läbi kõik need grupid, kes praeguses MAKis on jäänud kõrvale või saavad toetusi vaid osaliselt, sealhulgas seakasvatajad, kelle kirjalikud ettepanekud on meil olemas,” ütleb põllumajandusminister.
TOETUSED
Saab ka seakasvataja
- Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus.
- Põllumajanduslik nõuandetoetus.
- Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus.
- Loomakasvatusehitise investeeringutoetus.
- Tootjarühma loomise ja arendamise toetus.
- Mahepõllumajandusliku tootmise toetus.
- Turuarendustoetus.
- Praktikatoetus.
- Põllumajandustootja asendamise toetus.
- Põllumajanduskindlustustoetus.
Allikas: PRIA
SEAKASVATUS
Määratud investeeringu-toetused 2007–2012 (eurot)
Investeeringud mikropõllumajandusettevõttesse (meede 1.4.1)
I taotlusvoor 98 696
III taotlusvoor 244 295
IV taotlusvoor 359 041
V taotlusvoor 101 755
Investeeringud loomakasvatusehitistesse (meede 1.4.2)
I taotlusvoor 2 589 442
II taotlusvoor 2 553 840
III taotlusvoor 173 532
IV taotlusvoor 2 444 932
V taotlusvoor 3 053 572
Allikas: PRIA
