|
Päeval mil Timmermann oma põldu Maalehele näitab, on kõige suurem silmaga nähtav kahju selleks korraks likvideeritud. Aga kauaks?
"Kohati, kokku ehk ligemale hektari jagu, oli põld nii segi küntud, et vagusid polnud näha. Ajasime vaod tagasi, aga ega sellelt enam mingit saaki saa," räägib peremees.
Siga teeb sigadusi
Metssigade rüüsteretkede jätkudes ei ole põhjust kahelda, et sügisel võib kogu põllu maha kanda. Seepärast on Timmermann, kes saab oma sissetuleku kartulikasvatusest, metssigade peale väga kuri. Kulutused on tehtud seemnekartulile, väetistele, maaharimisele.
Koos Haaslava jahimeestega ehitas Timmermann keset kartulipõldu pukid, kus jahimehed käivad kordamööda põldu valvamas. Ent pimedal ajal pole püssidega midagi peale hakata ja kes jõuakski suvi otsa öösiti passida. Aga siga tuleb enamasti just pimedas.
"Kui PRIA kontrollima peaks tulema ja leiab näiteks hektari tühja maad, küsib kohe, miks kartulit maas pole, ja probleemid kaelas," on Timmermann nõutu.
Abi ei ole nagu kusagilt otsida. Jahimehi Timmermann ei süüdista, need annavad endast nagunii parima, kuid sigade arv kipub aasta-aastalt kontrollimatult kasvama.
"Ainuke abi on sigade arvukuse tunduv vähendamine: peaks laskmislube rohkem välja andma," arutleb naabervalla Haaslava Tullo talu peremees Enn Kull Unikülast, kes samuti sigadega hädas. Kullil on kahtlus, kas metssigade loenduse tulemusedki õiged on.
Nagu Timmermann, nii tahab Kullgi kartulikasvatusest ära elada. Kokku on tal maas 15 ha, sellest hektari jagu loori all.
Kull näitab oma metsa lähedal asuvat loorialust kartulipõldu, kus sead kolme öö eest suure hulga loori ära purustasid.
"See on esimene suvi, kus sead loori ära lõhkunud. Vanasti siga selle all kartulit ei puutunud, aga ju ta kohaneb ja näeb, et saab sellest kergelt jagu," arutleb Kull ja lisab, et nüüd on öösel valve põllul.
Ega ainult kartulikasvatajad hädas ole. Mäksa valla Poka külas neljal hektaril herneid kasvatav Heli Jazõkova jäi eelmisel suvel mitmest hektarist hernest ilma, kuna sead käisid hernepõllus pidutsemas. Ka tuhnivad ja tallavad nad maasikapõllu kile oma sõrgadega auklikuks ning astuvad niisutusvoolikud katki.
"Mida suuremaks hernes kasvab, seda rohkem sead käivad ja nätsutavad kaunad ära," selgitab Jazõkova. Korraga on ta oma põllus näinud tervelt 8 metssiga. Enn Kull lisab, et on oma põllul korraga näinud enam kui 15pealist seakarja.
Jazõkova kogemus näitab, et sigade vastu ei aita ka eletrikarjus põllu ümber - trügivad sellestki läbi.
Timmermann peab ebaõiglaseks, et riik hüvitab teraviljapõldudele tekitatud linnukahju, aga metssigade vastu pole rohtu leitud.
Talunikud on oma muret mitmel korral kurtnud keskkonnaministeeriumi jahindustegelastele ning põllu ääres on käinud mitmedki ametnikud.
Kui ei meeldi, minge linna
"Meile öeldi, et jahimehed peavad vastutama, avaldagu me neile survet. Ent kuidas?" küsib Kull ja laiutab käsi.
Jazõkova aga meenutab mõrul ilmel ühe keskkonnaametniku ülemöödunudaastast soovitust: kui maal hakkama ei saa ja ei meeldi, et sead möllavad, kolige linna.
"Eks see näitab suhtumist, et neid meie mured ei huvitagi. Miks muidu asi aina hullemaks läheb ja midagi ei tehta," võtab Timmermann jutu lühidalt ja selgelt kokku.
