|
PRIA töötajatel oli peadirektor Jaan Kallase sõnul palju kasu ehitusalasest koolitusest, kus õpiti mõõtma, kui palju on ehitistes ja nende eelarvetes õhku.
Alates 2010. aastast on PRIA pöördunud võimalike pettustega prokuratuuri 14 korral. Põhjuseks dokumentide võltsimise või võltsitud dokumentide kasutamise kahtlus, valeandmed hinnapakkumistes, fiktiivsed tehingud ja mittesihipärane toetuse kasutamine.
On esinenud ka maksejõuetuse põhjustamist vara teadliku hävitamise või raiskamise tõttu. Ehk teisisõnu – toetus võetakse välja, investeeringut ei suudeta teha ja ettevõte läheb pankrotti.
“Enamjaolt on tegu põllumajanduse moderniseerimisega ehk meetmetega 1.4.1 ja 1.4.2,” täpsustab PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal valdkondi.
“Kui PRIAst tuleb avaldus, siis otsustame, kas algatada kriminaalasi või mitte,” selgitab Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina. “Enamiku PRIA avalduste puhul on tegu soodustuskelmusega.” Et enne kohtuotsuse väljakuulutamist on aga tegemist pelgalt kahtlustusega, siis seda prokuratuur ei kommenteeri. “Anname hea meelega selgitusi, kui kohtuotsus on olemas,” kinnitab Kostina.
Kahe taotleja – Loko Farmi ja Lõunapiima – kohta on süüdimõistev otsus tehtud. Neli juhtumit on lõpetatud süü koosseisu puudumise tõttu, ülejäänud on menetluses.
Kursused pettuste ennetamiseks
“Võime kontrollida taotleja ettevõtet ainult toetusega seoses,” ütleb PRIA peadirektor Jaan Kallas. “Meil pole juurdepääsu muudele raamatupidamisdokumentidele, kirjavahetusele jne. Siin peab meie professionaalsus olema nii kõrge, et tajume ära, kui on vaja pöörduda prokuratuuri ja uurimisorganite poole.”
Kui uurimise käigus selgub, et pettus toimus, siis olenemata sellest, kui palju pettuse raames investeeriti, tuleb tagasi maksta kogu toetusraha pluss viivised ja intressid, mis hakkavad jooksma alates kohtuotsuse päevast.
Pärast otsust on 90 päeva aega tagasi maksta. Kui seda ei ole tehtud, hakkab toetust tagasi nõudma kohtutäitur ja lisanduvad kohtutäituri kulud.
“Teinekord võib tagasimakse kasvada mitu korda suuremaks, kui algul pettusega saadud väike hõlptulu,” märgib Kallas.
Peadirektori sõnul on PRIA eesmärk pettustele või eiramisjuhtumitele saada jaole võimalikult vara, enne raha väljamaksmist. Selleks on viimase nelja aasta jooksul PRIA inimesi tublisti õpetatud.
Näiteks oli seitsmepäevane ehituskoolitus ja ehitajad õpetasid ehitusalaseid töövõtteid, mille puhul on võimalik nihverdada. Nüüd teevad ametnikud vahet killustiku eri fraktsioonidel või raudbetooni sarrusmaterjalil, mille hinnavahe võib olla kuni kuuekümnekordne.
Üks pikem kursus lõppes eelmisel esmaspäeval – pettustealane koolitus, mida juhtis Ernst & Youngi audiitorbüroo konsultant ning kuhu oli kaasatud maksu- ja tolliameti Lõuna piirkonna kontrolliosakonna juhataja Rando Undrus.
See oli kolm ja pool aastat kestnud koolitus, kus õpetati kriminaalpolitsei kogemuste põhjal, kuidas on võimalikult varases staadiumis ära tunda pettusi ja mismoodi sel juhul talitada. Ükshaaval analüüsiti läbi mitme meetme nõuded, mis võivad pakkuda petmisvõimalusi.
Soovitakse ligipääsu raamatupidamisele
Lisaks on PRIAs pettuste ennetamise töörühm, mis pidevalt kogub ja analüüsib infot, määratleb riskid ning teeb ettepanekuid tööprotseduuride või määruste muutmiseks. Ka kõik uutesse määrustesse sisse tulevad nõuded analüüsitakse põllumajandusministeeriumi esindajatega läbi võimalike pettuste nurga alt.
Kõigeks selleks annab põhjust info, et Euroopas tervikuna on pettused kasvanud. Viimased andmed on kokku löödud 2010. aasta kohta ja siis oli väljapetetud summa ELi peale kokku 69 miljonit eurot ehk viis korda suurem kui aasta varasem 13 miljonit.
Kallase sõnul on sellele väga lihtne selgitus. Toetusi makstakse seitsmeaastaste perioodide kaupa. 2008 ja 2009 olid käesoleva programmperioodi investeeringutoetuste taotlemise esimesed aastad.
Alates 2010. aastast on hakanud investeeringud valmima. Sel ja tuleval aastal kontrollitakse seetõttu kõige rohkem kuludokumente.
Ta prognoosib, et tänavu avastavad nii PRIA kui ka teiste riikide kolleegid varasemast rohkem pettusi ja eiramisjuhtumeid.
Eiramisjuhtumid on need, kus taotleja on eiranud rahaga kaasas käivaid nõudeid ja tingimusi. Kui pettus on tahtlik katse saada raha, viimata projekti lõpule, siis eiramise puhul ei pruugi olla tegu pahatahtlikkusega. Näiteks on taotleja võtnud kolm hinnapakkumist ja valinud neist kõige kallima, kuigi nõue on, et peab valima kõige mõistlikuma.
“Kui saame määruste nõuded ja tingimused mõõdetavaks ning kontrollitavaks, siis on riiklike andmebaaside ristkasutamisega võimalik palju administratiivseid kontrolle ära teha,” loodab Kallas.
“Meie praegune praktika, kus kõnnime taotlejal järel või seisame ta kõrval, uurime elektrijuhtme pikkust ja pistikute arvu seinas, asendub hoopis lihtsamate ja loogilisemate skeemidega,” lisas ta.
PRIA peadirektoril on varuks muudki.
“Meil on vaja oma pädevust ja tegutsemisruumi suurendada,” käib Kallas lauale järgmise kaardi. Selleks soovitakse suuremat ligipääsu taotlejate raamatupidamisdokumentidele. Iga pettusekahtluse korral ei peaks PRIA edaspidi prokuratuurile materjale kokku panema, prokuratuur sellega tutvuma ja siis vastuse andma, mis võtab aasta-poolteist.
“Kui see pädevus (ligipääs põllumehe raamatupidamisdokumentidele – toim) oleks meil endal olemas, saaks otsuseid märksa kiiremini teha,” ütleb PRIA juht.
Kontroll käib kontrolli otsa!
“Olen sada protsenti kindel, et nad pingutavad üle, aga iga ametnik peab oma olemasolu õigustama,” ütleb Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt. “Kellele see meeldib, kui mõni ametkond ennast jumalana tunneb! Mul on ammu tunne, et elame politseiriigis. Kontroll käib kontrolli otsa!”
Mullu toimus Külmsoo talus pindalatoetuste masskontroll, mille käigus istusid ametnikud paar nädalat sees. Ka farmiehituse ajal käis neid õige tihti ja vahel sai nalja ka, meenutab Musting. Näiteks nõuti PRIAst aru, miks on läinud farmi sissesõidutee ehitus hinnapakkumisega võrreldes mõnisada krooni odavamaks ja miks on vastuvõtuaktis kirjas, et selle käigus veeti kohale liiva ja kruusa.
“Küsisin siis neiukeselt, et millest teil Tartus teed ehitatakse ja sain vastuseks, et asfaldist,” muigab Musting. Külmsoo peremees lööb käega. “Ei ole vahet, kas on üks trikoovoor rohkem või vähem. PRIA loeb kõik hambaproteesid ka üle.”
Tartu Agro juht Aavo Mölder jääb aga tagasihoidlikumaks. “Kui reaalseid asju on välja tulnud, siis võib-olla on õigustatud tegutsemisruumi suurendamine,” arvab ta.
Samas jääb talle ehituskoolituse mõte arusaamatuks. Ametnikud tulevad ju kontrollima ehitist, kui see on valmis ja ka siis ajavad dokumentides näpuga järge. “PRIA ei saa kontrollida, kas segusse on vähem tsementi pandud. Ehituskvaliteeti peaks kontrollima ehitusjärelevalve.”
Mölder tunnistab, et tal pole midagi kontrollimise vastu, kuid esmalt tuleks üle vaadata toetuse andmise tingimused, et raha väljapetmine välistada.
Kokku on PRIA-l praegu pooleli 46 kohtuasja. Enamikul juhtudel ei ole tegu pettustega. “Kohut käime lõpliku tõe väljaselgitamise huvides, peamiseks teemaks on ühikupõhised toetused ja nende lõplik summa,” selgitab Kallas.
Näiteks on PRIA leidnud puudusi taotluses või kohapealses kontrollis ja vähendanud toetust. Kui taotleja pole sellega nõus, on tal võimalik kohtust lõplikku tõde otsida.
PETTUSED
Kaks süüdimõistvat otsust
- OÜ Loko Farm
Taotles 2008. aastal Tartumaal Luunja vallas vana suurlauda rekonstrueerimiseks PRIAst 5,6 miljonit krooni toetust. Järgmisel aastal esitasid Loko Farmi esindajad PRIA-le mitme miljoni krooni ulatuses kuludokumente. Ekspertiis selgitas välja, et tegelikult oli töid tehtud tunduvalt väiksemas mahus.
2010. aasta naistepäeval jättis PRIA peadirektor oma käskkirjaga Loko Farmile toetuse välja maksmata. Põhjuseks see, et töid pole tehtud dokumentides esitatud mahus.
Loko Farm ei olnud sellise otsusega nõus ja esitas PRIA-le vaide, mis jäi rahuldamata. PRIA andis asja uurimise prokuratuuri. Kriminaaluurimise ajal läks Loko Farm eelmise aasta kevadel pankrotti.
Pettuse teel soodustuse saamise katse eest määrati kokkuleppemenetluse tulemusel Mattis Malmrele, Lembit Adovile ja Andrus Sõnale tingimisi karistused.
- OÜ Lõunapiim
Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talitus alustas 2010. aasta aprillis Metsavenna talu ja OÜ Lõunapiim omaniku Meelis Mõttuse osas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb soodustuskelmust.
Mõttust kahtlustati selles, et ta esitas 2009. aasta sügisel OÜ Lõunapiim juhatuse liikmena PRIA-le valeandmeid 5,8 miljoni krooni toetuse saamiseks. Toetusega plaanis ta rekonstrueerida veiselauda ning osta ja paigaldada sinna seadmed.
PRIA-l tekkisid kahtlused andmete õigsuse osas ja asi anti uurimiseks prokuratuurile. Pärast aastast uurimist ja mitmeid ülekuulamisi otsustas Lõuna ringkonnaprokuratuur menetluse lõpetada, kuna prokuröri arvates puuduvad Meelis Mõttusel õigusalased teadmised. Mõttusel tuli lõpuks tasuda 1000 eurot riigituludesse.
MAKi MEETMED
Rahuldamata jäetud taotlused
- Mitteabikõlblik investeering – 46
- Mittemääramine eelarvevahendite ületamise tõttu – 948
- Taotleja ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele – 81
- Taotlus ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele – 5
- Mittemääramine, kuna saadud alla 30% nõutavast hindepunktide summast – 28
Maksmata jäetud toetussummad (€)
- Kuludokumentide tähtajaks
esitamata jätmine 4 128 179 39%
- Osaline või täielik loobumine
investeeringu teostamisest 4 619 254 44%
- Mitteabikõlblik kulu 1 087 214 10%
- Investeeringu odavnemine 715 622 7%
Allikas: PRIA
KOMMENTAAR
Olavy Sülla
Pärnumaa Nõuandekeskuse juht
Olen kaua aega konsulenditööd teinud ja aidanud paljusid taotlejaid vajalike dokumentide kogumisel ning äriplaani koostamisel. Minu praktikas ei ole ükski klient rajanud oma äriideed petmisele. Küll on pidevalt probleeme määruste tõlgendamisega.
Suurimad eksimused on seotud ehitamisega. Määrustes on ainult viide, et investeeringu objekti soetamisel peab lähtuma säästlikkusest ja otstarbekusest. Kahjuks ei ole PRIA siiani leidnud võimalust koostada juhist ehitusliku hinnapakkumise koostamiseks. Kui niisugune dokument olemas oleks, saaksid taotlejad seda juba hinna küsimises ehitusfirmale pakkuda. Samas on raske nõuda ehitajalt väga täpset pakkumist, kuna selle aluseks on vaid eskiisprojekt.
Väga hea, kui PRIA suudab pettuse teel taotlejad välja selekteerida. Samas hirmutab artikkel ausaid taotlejaid. Jääb arusaamatuks, miks soovib PRIA juurdepääsu näiteks taotleja kirjavahetusele.
Raamatupidamislikest dokumentidest, mis seotud investeeringuga, peaks samuti abikõlblikkuse hindamiseks piisama.
Kui Jaanus Hämmal märgib, et sadade tuhandete taotluste hulgast on uurimisorganitele üle antud ainult 14, siis ei saa aru, miks peab PRIA astuma samme oma tegutsemisruumi suurendamiseks.
Oman ise kogemust, kus kolme kliendi vaidluse PRIAga aitasin viia kohtusse ning esimeses kohtuastmes ka võitsime. Tavaliselt on maainimene kartlik ja olen täheldanud, et PRIA kontrolle kardetakse palju rohkem kui maksuameti kontrolle. Kohtuteed oma õiguse kaitsmiseks kasutavad vähesed. Samas on kurb, kui PRIA praak on ettevõtjale toonud palju sekeldusi ja rahalise kahju. Sellist statistikat aga ei avaldata.
Samuti on taotlejatele suureks probleemiks ametnike vastustus oma otsuste eest. Kui taotleja saab oma projektile eitava vastuse, vaie aga rahuldatakse, siis ei kompenseeri põllumehe aega ega kulu keegi.
Minu kliendid on päris palju vaideid võitnud (kaotusi peaaegu ei ole, sest ei soovita vaielda, kui põhjust pole) ja seepärast tunnetanud ebavõrdsust taotleja eksimuste ja PRIA eksimuste vahel. Kui eksib taotleja, siis tavaliselt järgneb sellele rahaline karistus; kui aga eksib PRIA, siis mingit karistust ei järgne ja taotleja peab selle eksimusega seotud kulud kandma.
Pean õigeks, et PRIA teeb elu keeruliseks teadlikult petjatel, samas ei tohi kaasa tuua lisatööd ja närvikulu ausatele taotlejatele.
Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister
Arvan, et esmalt tuleb maksimaalselt ära kasutada olemasolevad võimalused ja õigusruum ning teha ministeeriumi ja asutustega rohkem koostööd.
Põhimõtteliselt toetan PRIA lähenemist. Kui avalikku raha saadakse, peaks kogu raamatupidamine olema avalik, ja seda mitte ainult PRIA, vaid ka teiste toetusi jagavate asutuste puhul.
Eraldi küsimus on kohtupraktika ja seaduste tõlgendamine. Meil on juhtumeid, kui taotleja muudab aastaaruannet pärast PRIA-le taotluse ja finantsandmete esitamist ja kohus peab seda normaalseks ning aktsepteerib.
