Poolakad ja venelased tahavad Eesti kartulist tühjaks osta

Mehe sõnul tuleb otsustada, kas müüa oma siinsetele igipõlistele kundedele piltlikult öeldes 10 senti odavamalt või siis lõunapoolsetesse riikidesse 10 senti kallimalt.

“Keel suust väljas, tatt lipendamas ei tasu sellise hinna järgi joosta,” arvab Leppik. “Järgmisel aastal on seniseid kliente väga raske tagasi saada.”

Raplamaa kartulikasvataja ja MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimehe Kalle Hamburgi sõnul on Lätis praegu kartuli hulgihind Eesti omast krooni võrra kõrgem. “Mida Poolale lähemale, seda kõrgemaks läheb,” lisab ta. “Kui siseturuhinnad järgi ei tule, siis ahvatleb välja viima.”

Hamburgile tuleb iga päev 5–6 kõnet Venemaalt, kuid neid kõiki ei saa tõsiselt võtta. Ta arvab, et paljude helistajate puhul on tegu isehakanud ärimeestega, kes loodavad praeguses olukorras teenida, teadmata ise kartulite väljaveoga seotud tingimusi.

Oktoobri lõpuni kehtivad mugulate Venemaale viimise puhul imporditollid, mis peaksid kaduma novembrist. Hamburg ütleb, et alles seejärel tasub idanaabrile müümise peale mõelda.

Venemaale ei piisa ka kogu Eesti saagist

Võrumaa kartulikasvataja Vello Lepa sõnul on Venemaale viimine praegu väga kuum teema ja vahendajad otsivad Eestist kartuleid. “Kuulsin Venemaa uudistesaatest, et sealne kartulivajadus on 31 miljonit tonni, aga selle aasta saak oli neil vaid 22 miljonit tonni,” ütleb Lepp. See tähendab, et Venemaa võiks kogu Eesti kartulisaagi ära osta, aga üheksa korda nii palju jääks ikka veel puudu.

Põllumajandusameti andmetel eelmisel sügisel kartulit ja köögivilja Venemaale ei eksporditud. Tänavu sügisel on Venemaale saadetud juba 11 autokoormatäit, kokku 223 tonni kartuleid, lisaks viis partiid kapsast. Euroopa Liidu riikidesse eksportimise kohta andmeid ei koguta.

Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa sõnul on infot kartuli Venemaale saatmise kohta neilt küsitud palju, kuid reaalse veoni on jõudnud vähesed. Üks neist vähestest on Eesti suurim kartulikasvataja OÜ Laheotsa.

“Oleme müünud mõne partii Venemaale ning igal nädalal lisandub aina uusi ja uusi päringuid,” kinnitab Laheotsa müügijuht Olari Villers, lisades, et nende põhieesmärk on siiski Eesti turu varustamine.

“Vabade koguste puhul oleme alati valmis ka kaupa eksportima, kuid praegu ei kasvata me piisavas mahus, et suudaksime peale Eesti veel muid turge toita,” märgib Villers. Oluline on ka hind, kuid praegu ei ole tema sõnul sise- ja välismaise hinna vahel märkimisväärseid erinevusi.

Aasta põllumees 2009, Jaagumäe talu peremees Mart Timmi kasvatab Võrumaal kartulit ja köögivilja. Kuigi augustikuu põud ja kuumus võttis tema sõnul kartulisaaki natuke tagasi, siis teistele kultuuridele see ei mõjunud.

“Taevased jõud on Eestit hoidnud,” arvab Timmi, viidates ümberkaudsete riikide katastroofidele. “Oleme ühtses majandusruumis ja sellest on tingitud ka hinnatõus.”

Hinnad võivad kahekordistuda

Kuigi kartuli hind on kevadel alati kõrgem kui sügisel, arvab Jaagumäe peremees, et järgmiseks kevadeks võib see tõusta praegusega võrreldes kahekordseks.

Ka poekettidel ei ole võimalik siinsetelt põllumeestelt saaki enam sentide eest kätte saada. Kui varasematel aastatel ähvardati mujalt odavalt sisse tuua, siis nüüd pole mujalt midagi võtta.

“Mullu müüsime kapsast poodi 70 sendiga, tänavu saame aga kilo eest 3.30,” rõõmustab Mart Timmi, kelle talus on praegu kapsakoristusaeg.

Ka kartulikasvataja Kalle Hamburg kinnitab, et kaubandusketid olid hinnad nii alla löönud, et põllumeestel tuli kaks viimast aastat alla omahinna müüa.

Kuiva ilma tõttu jäi paljudel mugulasaak kolmandiku võrra väiksemaks. Juhul kui nüüd viiakse osa kartulist veel piiri taha, võib kevadel puudus kätte tulla ja Eestil tuleb mugulaid sisse ostma hakata.

“Igal aastal on kartulit sisse toodud,” väidab Hamburg. “Meil pole lihtsalt piisavalt külmladusid, kus kartulid säiliksid kevadeni ilusad.” Olemasolevad laod pannakse aga kevadet oodates kartuleid silmini täis.

Saak ja kaubavahetus

Iga periood algab 1. juulil ja lõpeb järgmise aasta 30. juunil.

Allikas: statistikaamet