Ja ka siis läheb nii ministeeriumil kui PRIA-l ilmselt veel aega toetuskriteeriumide ja muude vajalike abinõude väljatöötamiseks. See võib lükata taotlusvooru. Halvimal juhul seisab põllumeestel ees kolm-neli aastat arengupausi.

“Tahtsin lauta laiendada, aga kui eelmisel aastal toetust küsima hakkasin, sain teada, et loomakasvatusehitiste toetusrahad olid läbi,” pahandas Järva-Jaani lähedal talu pidav Allar Arusalu. See pani arenguplaanid seisma.

Ilma toetusteta ei kannata ehitada

“Kui nüüd veel mitu aastat toetust ei saa, pean mõtlema, kas üldse piimakarjaga jätkata. Ilma toetuseta ju ei kannata ehitada,” on Arusalu mures.

Arusalu, kellel on poolsada kõrge toodanguga lehma, lisab, et nii lähebki põllumajandustootmine suurte kätte. “Suured saavad ka ilma investeeringutoetusteta edasi liikuda, väikestel on see üsna raske!”

Aga pahane on ka Arusa-lu naabruses majandava 450 lehmaga Karinu OÜ juhataja Jaan Jürgen. Ka neil oli plaanis laudaehitus, mis võib juhul, kui Brüsseli veskid liiga aeglaselt jahvatavad, mitmeks aastaks edasi lükkuda.

“Meil on kompleksloa kohustus,” selgitas Jürgen. “Kuid meie vana lauda sõnnikuhoidlad ei vasta nõuetele. Igal aastal käib keskkonnainspektsioon meid kontrollimas, teeb ettekirjutusi, annab ajutisi kasutuslubasid ja uusi tähtaegu.”

Jürgen selgitas, et plaanis on ehitada uus nelja robotiga lüpsikarjalaut. “Kui lähiaastatel ehitusvõimalust ei avane, tuleb ilmselt vana laudaga mingeid ajutisi lahendusi tegema hakata, mis on sisuliselt ju mõttetu rahakulutus,” lisas ettevõtte juht.

“Eesti piimandussektor peab konkurentsis püsimiseks ja praeguse tootmistaseme säilitamiseks kuni 2020. aastani ainuüksi lehmalautadesse investeerima ligi 180 miljonit eurot,“ rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. “Kui soovime vastavalt piimastrateegiale toodangu mahtu tõsta ühe miljoni tonnini, tuleb järgmise seitsme aasta jooksul lüpsilautadesse investeerida vähemalt kaks korda suurem summa.”

Kvoodi kadumine sunnib investeerima

Tootmise suurendamist võimaldab see, et 2015. aastal kaovad piimakvoodid. Praegusel kvoodiaastal on Eesti piimakvoot 686 000 tonni. Mullu toodeti kvoodialust piima ligi 94% eelmise kvoodiaasta kvoodist. See on kõrgeim täitmise protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.

“Kuigi Eesti jaoks ei ole kvoot veel tootmist piiravaks osutunud, muudab kvoodi kadumine olulisel määral tervet Euroopa Liidu piimaturgu: paljud ELi riigid, näiteks Holland ja Saksamaa, on juba praegu kvooti ületanud. Meie peame selleks ettevalmistusi tegema juba praegu,” leidis Seeder.

Piimafoorumil analüüsis tootmiskvootide kaotamise mõju Euroopa piimakaubandusorganisatsiooni Eucolait peasekretär Bart van Belleghem.

“Euroopa Liidu loodeosas oodatakse piimatootmise üsna arvestatavat laienemist. Ühenduses tervikuna toimub ilmselt aastatel 2015−2020 tootmise taseme üldine tõus. Eri allikate hinnangul tõuseb tootmise tase nendel aastatel 5−10%,” selgitas Belleghem.

See tähendab, et toodangu mahu kasv võib piima kokkuostuhinnad alla lüüa ja see avaldab mõju ka siinsetele piimatootjatele. Tõenäoliselt jätkub viimaste aastate hindade volatiilsus.  

ELi rahvastik kasvab prognooside kohaselt lähiaastatel 0,2% ja nõudlus piimatoodete järele ühe protsendi jagu, nii et piimatootmise tõusu korral tuleb panustada ekspordile.

Euroraha vajavad ka tööstused

Eestis toodetud piimast eksporditakse toorpiimana või toodetena umbes 40%. Tänavune statistika näitab, et ligi 90% ekspordist läks ELi riikidesse.

Kuna piimastrateegias on plaanis kogutoodang tõsta praeguselt ligi 700 000 tonnilt aastas miljoni tonnini 2020. aastaks, tuleb eksporti kasvatada ja seda ka kolmandatesse riikidesse.

Ministri sõnul tuleks toorpiima väljavedamise asemel sellele rohkem lisandväärtust anda. Selleks tuleb uuendada töötlemise poolt. Ka piimastrateegias on kirjas piimatöötlemise tõhususe ja ekspordile orienteerituse tõstmine.

EPKK piimatoimkonna esimees ja E-Piima piimatööstuse juht Jaanus Murakas ütles, et suurem piimakogus loob eelduse efektiivsemate tootmisliinide või tervete tööstuste rajamiseks, mille abil suureneb sektori konkurentsivõime ja ka põllumeestele saab lõpptulemusena maksta paremat hinda.

Temagi on seda meelt, et odavate toodete asemel tuleks Eestil eksportida vaid kalleid ja kõrge lisandväärtusega, näiteks tervist toetavaid piimatooteid. “See oleks tee, läbi mille me oma puuduse − väiksuse − teeksime konkurentsi- ja arengueeliseks,” märkis ta.

Uue MAKi venimisel ei ole ka nende investeeringute jaoks lähiaastatel toetust oodata.