Piimatootjad vajavad abi kohe
“Kuhu lehmad kaovad? Nii nagu Isamaaliit põllumajandust puutub, on lehmade arv langenud! Juba on tuhanded lehmad kadunud, aga Seedri valitsemise aeg pole veel lõppenud,” rääkis Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt.
Ja pole ka midagi imestada. Kui juba põllumajandustootjate eliit — edukad piimatootjad — on oma maailmatasemel investeeringute ja rekordlüpsidega miinusesse kukkumas, mis siis veel väiksemad talupidajad juba aasta makstava ülimadala piimahinnaga peavad tegema.
Põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud piimafoorumil tõi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esile terve rea uusi abimeetmeid.
Minister lubas toetusteks miljoneid kroone
“Valitsuses on arusaam põllumajandussektori raskustest täiesti olemas ja põllumajandus on suurimaid prioriteete 2010. aasta eelarves,” rõhutas Seeder, avaldades lootust, et parlamendi eelarvearuteludes põllumajanduse positsioonid isegi paranevad.
Seeder teatas, ehkki 2010. aasta eelarves on ministeeriumidelt üldiselt kärbitud 9%, ei puuduta need kärped põllumajandussektorit. Toetused põllumeestele tõusevad, võrreldes praegu makstavatega, 10%. Riigieelarvest lubatud juurdemakse põllumeeste toetustele ehk nn top-up tõuseb 15% ehk tänavuselt 445 miljonilt 520 miljoni kroonini.
“Siseriiklikud toetused suurenevad 15%, sealhulgas põllumajanduse arendustoetused, asendustalunike, tõuloomakasvatuse toetused,” loetles Seeder foorumil. Lisades, et samuti kasvavad rakendusuuringute summad.
Uueks meetmeks on 2010. aastal 60 mln krooni piimatöötlemise investeeringuteks ühistutele ja laomajanduseks, sealhulgas mahetöötlemiseks.
Seedri sõnul seisab selle raha rakendamine veel Euroopa Komisjoni otsuste taga ja summad võivad tulla alles 2010. aasta augustis.
200 mln krooni peaks tulema tootjarühmade toetamiseks, see on toodangu turustamiseks 5 aasta jooksul antav toetus. ELi riikide vahel läheb jagamisele ka 280 mln eurot, kust Eesti saab vastavalt oma piimatootmise kogustele vaid 20 mln Eesti krooni.
Seeder arutas foorumil, et kõige lihtsam on lisada see raha üldtoetustele, mis annaks umbes 3 senti igale piimaliitrile juurde, aga mõistlikum oleks see siiski anda kindlale sihtrühmale.
“Parem oleks see raha jagada neile, kes on palju investeerinud ja praegu seetõttu raskes seisus,” rääkis Seeder.
“Meil on juba tänavu, on kohe neid toetusi vaja! Muidu peame müüma oma maad ja vara. Kuidas suudame edasi elada, edasi toota, kui riik ei aita? Miks ei saa meile toetuste maksmist kiirendada?” küsis Leeli talu perenaine Anna-Liisabet Soots ministrilt. Teatavasti ähvardas tema abikaasa Lembit Soots juba mõni kuu tagasi talutootmise ülimadalate piima- ja viljahindade tõttu lõpetada.
Minister Seeder selgitas, et tal on väga kahju, et raha pole võimalik operatiivselt jagada siis, kui tootjad seda kõige enam vajavad.
“See on avaliku sektori loomulik aeglus ja vähene võime kiirelt reageerida,” nentis minister. “ELi raha liikumine on aeglane. Meie oleme küll mobiilne väikeriik, aga seda võimalust, et 2010. aasta meetmeid saaks juba rakendada 2009. aastast, meil ei ole.”
Anna-Liisabet Soots lisas seepeale, et paljude toetuste saamine on ju ära lõigatud, kuna taludel on nii suured kahjumid. Nii ei saa nad mitmeaastaste võlgade tõttu taotleda mingeid investeeringutoetusi.
Mingit lahendust sellises seisus ei pakkunud taluperenaisele keegi.
Miks top-up’i ei saa maksimummääras?
Küsiti ka, miks Valio, kes tegutseb ka Eestis, maksab Soome tootjatele kaks korda kõrgemat piimahinda kui eestlastele. Selle peale teatas põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Mai Talvik, et ministeerium on asjakohase kaebusega pöördunud Euroopa Komisjoni konkurentsiametisse, paraku ootavad nad küsimusele vastust juba juulikuust.
Tootjad nõudsid foorumil põllumajandusministrilt aru, miks ei maksta 2010. aastal siseriiklikku lisamakset ehk top-up’i maksimummääras 792 mln krooni, mille peale tõi minister arvuliselt välja, et ainult 2008. aastal sai makstud top-up’i peaaegu maksimummääras, ülejäänud aastatel mitte.
“See pole õige, et piimanduskriisi põhjus on top-up’i vähenemine,” pareeris minister talunike etteheiteid foorumil, toonitades, et piimanduskriisi põhjused tulenevad üleilmsest majanduskriisist.
“Ma usun, et riigi toetustega te saate leevendust!” rahustas Helir-Valdor Seeder põllumehi.
Ka konjunktuuriinstituudi sektorijuhataja Pille Liivaauk tõi oma graafikutega välja, et euroliidu ja siseriiklike toetuste abita oleks piimatootja juba sügaval augus, sest põllumajanduse kahjum toetusteta on kardinaalselt kasvanud. Aga toetuste abiga on nad otsapidi isegi kasumis.
“Otsetoetustega pole pilt kahjumist nii nutune, kogu põllumajandussektor on 635 mln krooniga kasumis,” teatas Liivaauk.
Samas on piimatoodete hinnad langenud 2006. aasta tasemele ja piima kokkuostuhinnad kukkunud lausa 2003. aasta peale ehk euroliiduga ühinemise eelsele ajale.
