|
Jüri Karpovski näitab Rõstla farmis, et video jaoks filmiti vaid sigade WC-osa, kuid tegelikult on neil olemas ka puhas magamisala.
Eelmisel nädalal šokeeris saade “Pealtnägija” vaatajaid õudsete kaadritega, mis olid filmitud kaheksas juhuslikult valitud Eesti sigalas. Nüüd on veterinaaramet need üle kontrollinud ja teinud vajalikud ettekirjutused.
“Need on välja nopitud asjad,” ütleb Eesti suurima seakasvatuse Ekseko juht Teet Soorm välja paljude seakasvatajate mõtte. Ta tunnistab, et elus juhtub igasugu asju, ja kui otsida, leiab suurtootmise puhul ikka midagi. Kõik oleneb siiski inimestest, kes konkreetsetes ettevõtetes töötavad ja sellest, kui hoolsad ja pühendunud nad on.
“Kõik vaatasid, mis on selle asja mõte – kas see on Eesti seakasvatajate ründamine,” võtab Soorm kokku kolleegidega arutluse käigus tekkinud arvamuse.
Samas meenutab Ekseko juht mõne aasta tagust aega, kui samasugused kaadrid võeti üles Soome ja Rootsi sigalates. Toona määrati salaja sigalatesse sisse murdnud loomaõiguslastele trahve ja tingimisi karistusi.
Videod avalikustanud Eesti loomaõiguslaste liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering kinnitab, et ta ei tea, kes sigalates filmis. “Meile saadeti mälupulk, kus olid videod, pildid ja kiri,” selgitab ta.
“Meie suurim eesmärk oli, et inimesed saaksid teadlikuks sellest, kust tuleb sealiha meie lauale,” lisab Mering. Enamasti näevad lihasõbrad ju poeletil pakendatud tooteid ega oma ülevaadet tootmisprotsessist.
Ka Mering arvab, et siinsed filmijad võtsid eeskuju Soomes, Rootsis ja Hollandis toimunud sarnastest aktsioonidest. Tema teada pandi Rootsis üks eriti pika nõuete rikkumise nimekirjaga farm selle järel lausa kinni. Soome loomaõiguslased väitsid aga enda tellitud uuringule viidates, et pärast videote avalikustamist suurenes 18–24aastaste naiste hulgas taimetoitlaste osa üle 20 protsendi.
Nagu selgitab aasta põllumehe tiitliga pärjatud seakasvataja Ermo Sepp, ei maksta seakasvatustele loomapõhiseid toetusi, seega jääb ellu see, kes toodab efektiivsemalt. Loomi halvasti koheldes ei ole aga võimalik toimida.
Sabade närimisele pole rohtu
Sepp tunnistab, et tuhandete sigade seas võib olla ka probleemseid või siis on juhuseid, mil tehnika tõrgub. Ta arvab, et igal näidatud episoodil võib olla oma seletus. “Olen käinud neis farmides, pilt ei ole selline,” kinnitab ta.
Samas ütleb Sepa talu peremees, et näritud kõrvade ja sabade probleem on laialt levinud ja sellele ei ole täpset seletust ega head rohtu. On küll välja töötatud närimist vähendavad söödad, mida ka nende talus on proovitud, kuid see ei kõrvalda probleemi.
Sigade pidamise nõuetes soovitatakse kärssninad varustada tuhnimiseks ja närimiseks sobivate esemetega. “Olen kasutanud puiduklotse ja tühje paberkotte,” räägib Sepp. “Teinekord tundub, et aitab, aga probleemist ei saa lahti.”
Sabade närimist vähendab see, kui põrsastel lõigatakse sabad lühemaks. Samas pole ka see loomakaitsjate arvates humaanne ja näiteks Rootsis on see nende survel keelatud. Kui sead saavad aga liigikaaslase sabaga mängides vere maigu suhu, on pea terve kari vigastatud looma kallal. Rootsi sigalates filmitud videotes oli näha, kuidas mõnel loomal olid lisaks sabale ka tagumik ja kintsud veriseks näritud.
Vähesed on näinud sigalat seestpoolt
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegi avalikustatud kaadrite järel avalduse, mõistes hukka igasuguse loomade väärkohtlemise. “Valusalt puudutasid näidatud kaadrid enamikku seakasvatajaid, kellel on tehtud suured investeeringud, et järgida kõiki loomade pidamise nõudeid ja heaolu reegleid,” seisab selles.
Paljud sigalad on täielikult renoveeritud ja sigadele tagatakse neis korralikud elamistingimused. Haiguste vältimiseks tuleb inimestel enne sigalasse sisenemist käia saunas ja olla vähemalt kolm minutit kuumal saunalaval, seejärel ennast korralikult puhtaks pesta ja vahetada kõik riided, kaasa arvatud aluspesu. Sellistesse sigalatesse salaja sisse ei pääse. Sisse pääsebki just vanematesse sigalatesse, kus tingimused kehvemad.
Aretusühistu soovitab rikkumiste avastamisel informeerida kõigepealt loomaomanikke ja vastavaid ametkondi.
Saimre Seakasvatuse juht Jüri Karpovski ütleb, et nad on oma Rõstla farmis filmitud videosid vaadanud ja analüüsinud. Kuna seal oli kuulda linnulaulu, arvavad nad, et filmimine toimus mõnel suveööl.
Kui päeval on väljas 25 kraadi sooja, tõuseb sigalas temperatuur 30 kraadini ja vanade hoonete ainuke jahutamise võimalus on öösel uksed-aknad lahti hoida. Sigala territoorium on küll aiaga piiratud, kuid kui kutsumata külalised selle takistuse ületasid, oli neil lihtne avatud uksega hoonesse pääseda.
Karpovski sõnul jaguneb seaaed WC- ja magamisosaks. Videos näidati Rõstla farmist vaid lägast osa. “See on rangelt vale, et nad elavad sõnniku otsas,” ütleb Jüri Karpovski. “Eestis on väga vähe inimesi, kes on näinud tänapäeva tootmist. Neid videosid vaadates arvavad nad, et selline see ongi.”
Samas arvab mees, et teistes sigalates filmitud laipade osas on kord käest ära ja need ei tohiks koridoris vedeleda.
Paradoksaalsel kombel ei ole teada, kui palju sigalaid Eestis üldse on. Erinevalt veistest ei pea kõiki sigu märgistama ja PRIA registrisse kirja panema. Seapidajad peavad küll PRIAs registreerima hooned, kus nad sigu peavad, kuid kuna sigade pealt ei maksta toetust, pole loomapidajatel ka motivatsiooni hooneid kirja panna.
Nii oligi üle-eelmise aasta lõpu seisuga PRIA andmebaasis 84 sigalat, kuid aasta hiljem oli nende arv saja võrra suurem.
Kõik 8 sigalat on kontrollitud
Loomapidamisnõuete täitmist kontrolliva veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori Ago Pärteli hinnangul on suuremaid sigalaid saja ringis. VTA kontrollis mullu riskianalüüsi põhjal 93 sigalat ja puudusi avastati neist kümnes. Rikkumised olid seotud sigade kohta arvestuse pidamisega, ruumi suuruse, söötmise-jootmise, tuhnimismaterjali ja haigete loomade eraldamisega.
Pärtel kinnitab, et VTA on praeguseks kõiki videotes näidatud kaheksat sigalat kontrollinud. Kolmes neist, sealhulgas Rõstlas, oli kõik korras. Kahes farmis tegi amet ettekirjutused seoses sigade heaolu või pidamisnõuetega.
Kahes sigalas tuleb eraldada songadega, agressiivsed ja lonkav siga eraldi sulgu ning parandada valgustust. Ühe farmi neis osades, kus kasutatakse vaid sundventilatsiooni, tuleb see dubleerida ja ühes farmis tuleb parandada katkised kohad sulgude põrandas.
“Olukord viimati kontrollitud farmides oli pigem nõuetekohane ning tekib küsimus, miks “Pealtnägijas” kajastatud materjali autorid end avalikustada ei julge,” võtab asja kokku Ago Pärtel.
“Videod on tehtud ette teatamata ja sealt on näha igapäevane olukord,” pareerib loomaõiguslane Kristina Mering.
“Pärast seda, kui “Pealtnägija” võttis seakasvatajatega ühendust, ja enne kontrollide tulekut oli neil nädal aega, et koristada laibad ja sõnnik ning hakata haigeid loomi ravima,” lisab loomakaitsja.
Aga ka see on sigade pidamise seisukohalt juba positiivne.
NÕUDED
Kuidas tuleb sigu pidada
- Rühmaviisilisel sigade pidamisel pöörata erilist tähelepanu sigade kisklemise või sabade ja kõrvade närimise vältimisele. Sead tuleks varustada sobiva allapanuga, milles tuhnimine viib tähelepanu kisklemisest kõrvale. Sulgu võib paigutada mitmesuguseid esemeid, millega sead saavad tegelda, näiteks vanad autokummid, plastpudelid, põhupallid, lakke riputatud ketid vms.
- Sea tervist tuleb kontrollida üks kord päevas. Haige või vigastatud sea avastamisel tuleb see teistest isoleerida, osutada esmaabi ning vajadusel kutsuda välja loomaarst.
- Sigade pidamise ruum või ehitis peab olema projekteeritud nii, et iga siga saab takistuseta maha heita ja üles tõusta; igal seal oleks võimalus näha liigikaaslasi; magamisalal oleks kõigil sigadel ruumi üheaegselt lamada ja oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine pinnasesse; materjalid ja konstruktsioonid, millega siga kokku puutub, ei oleks talle mingil viisil kahjulikud; põrandad ei oleks ka märjalt libedad; restpõrand ei vigastaks sigade sõrgu; soojustus, küte ja ventilatsioon tagaksid õhuvahetuse, suhtelise õhuniiskuse, tolmusisalduse, temperatuuri ja gaasisisalduse püsimise tasemel, mis ei kahjustaks sigade tervist.
- Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset üle 85 dBA.
- Kunstliku ventilatsiooni süsteem peab olema varustatud alarmiga, et selle seiskumisel oleks võimalik kohe reageerida ning võtta kasutusele tagavarasüsteem.
- Kella 9–17 peab sigade pidamise ruumis olema valgustugevus vähemalt 40 luksi.
- Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas, kusjuures kõik sead peavad söödale ligi pääsema üheaegselt.
Allikas: www.vet.agri.ee
GALERII: Eelmisel aastal filmisid loomakaitsjad salaja olukorda seafarmides, kuhu nad sisse pääsesid. “Pealtnägija“ näitas loomakaitsjate tehtud pilte, kuhu olid jäädvustatud nälginud, sitased, songadega ja näritud sabadega sead.
