|
Maalehe küsimustele vastab PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.
Miks PRIA mõõdetud põllu pind ei ühti sageli katastriplaani omaga?
Ega nad pea ega saagi ühtida. Katastriplaane koostavad maamõõtjad, andmeid säilitab Maa-amet alates 1990. aastate algusest. Katastriplaanidele on kantud kõlviku piirid - mets, põld, õuemaa - mõõdistamise või veel varasema aasta seisuga.
Aastate jooksul olukord looduses ja maastikul muutub, näiteks kasvab võsa, ehitatakse laut või tee.
PRIA lähtub põllupindala mõõtmisel ja arvestamisel sellest, kas maa on konkreetse toetuse jaoks toetuskõlblik. See ei sõltu katastriplaanist ega sinna kirjutatud põllupindalast, vaid ikka sellest, kuidas põllumees sel taotlemise aastal põlde harib, kuhu mida külvab, kuidas toetuse saamisega seotud nõudeid täidab.
PRIA inspektorid mõõdavad kontrollides mööda toetusõigusliku põllu piiri. Looduses mõõdetud piiridest arvestatakse hiljem maha alad, mis jäävad väljapoole seisuga 30. juuni 2003 PRIA põllumassiivide registrisse kantud maad.
Sellepärast võivadki PRIA ja maamõõtjate mõõtmistulemused erineda, katastriandmeid lihtsalt taotlusele ümber kirjutada ei ole mõistlik.
Miks on kaardid vanad, millal tulevad uued ning tegelikule olukorrale vastavad?
Põllumassiivide register ei saa kunagi lõplikult valmis. Nii nagu muutuvad olud looduses, peavad need kajastuma ka registris. Maa-amet uuendab PRIA jaoks ortofotosid vähemalt iga viie aasta tagant, igal aastal valmivad uued fotod teatud Eesti osa kohta.
Uutelt ortofotodelt vaatab PRIA nendel olevad põllumassiivid üle ja kannab aastate jooksul looduses toimunud muutused registrisse.
Praegu võib muudatusi põhjustada ka tootjapõhisele registrile üleminek. Samuti kohustab Euroopa Komisjon pidama registrit nii, et vähemalt 75 protsendil põllumassiividel toimuks vähemalt 90% ulatuses põllumajanduslik tegevus.
Mais-juunis, kui on aktiivne pindalatoetuste taotlusperiood, me reeglina registris muudatusi ei tee.
Ehk on vähe teadvustatud seda, et tegelikult saavad kõik taotlejad segaduse ennetamiseks ise päris palju ära teha. Kui põllumassiivides on toimunud muudatused - näiteks on kaevatud tiik või on mingi ala võsastunud -, tuleb sellest teavitada ka PRIAt.
Pindalatoetuste taotlust esitades peab taotleja ise kaardil ära näitama, milline ala tal konkreetsel aastal tegelikult nõuetele vastab - need kaardid on aluseks toetuse menetlemisel ja kontrollimisel.
Miks pole kaartidelt maha kantud endiste sõnnikupatareide aluseid ja muid objekte, mille asemel nüüd kasvab põllukultuur?
Üldreegel on see, et toetusõiguslik on maa, mis oli heas põllumajanduslikus korras 30. juunil 2003 ning on kantud PRIA põllumassiivide registrisse.
Kui hiljem on võetud kasutusse rohkem maad, näiteks on põlluääred puhastatud võsast, põllult ära koristatud vanad maaparandushunnikud või hooned, siis seda maad hiljem toetusõiguslikuks lugeda ei saa.
See võib tunduda ebaõiglane, kuid paraku on see nii kogu Euroopa Liidus ning siin erandeid teha pole PRIA-l võimalik.
Aga kui patareialune maa oli vaid ajutiselt kasutusest väljas ja oli siiski põllumajandusmaana registrisse kantud, siis saab selle avalduse alusel uuesti põllumassiiviga liita.
On jäänud mulje, et PRIA pidevalt karistab, ähvardab ja lubab kohtusse anda. Kuidas on lood PRIA poolt vaadatuna?
PRIA ei ole kindlasti ellu kutsutud karistamiseks, ähvardamiseks ja kohtusse andmiseks ning siin ei tööta väikesed tigedad ametnikud, kes tahavad põllumeeste elu võimalikult raskeks teha.
PRIA on aastate jooksul maaelu, kalanduse ja põllumajanduse arengusse suunanud ligi 15 miljardit krooni, selle mõju on ka palja silmaga näha. Kui vaadata mastaape (igal aastal taotleb erinevaid toetusi mitukümmend tuhat taotlejat), siis on selge, et kõikide puhul ei saa kogu protsess toimida tõrgeteta.
Paraku juba on nii, et probleemidest räägitakse palju rohkem kui õnnestumistest. Kui vaadata kohtupraktikat, siis see osa taotlustest, mis lõpuks kohtusse jõudnud, on tegelikult proportsionaalselt väga väike. Reeglina tulevad arusaamatused hooletusest - inimesed ei tutvu põhjalikult toetuse saamise tingimustega ning paljud asjad tulevad tagantjärele üllatusena.
Meie ülesanne on oma kliente teavitada nii toetuste nõuetest kui ka sellest, millised tagajärjed võivad olla nende nõuete rikkumisel.
Kuna suur osa toetusrahast tuleb ELi eelarvest, teeb Euroopa Komisjon igal aastal PRIA-le sertifitseerimisauditi. Peale selle kontrollivad PRIA tegevust Euroopa audiitorite koda, meie oma riigikontroll ja põllumajandusministeerium. Kontrollitakse menetlusprotsesse PRIA sees, aga käiakse ka toetuse saajate juures kohapeal kontrollimas. Seda tegi Euroopa Komisjon mullu augustis.
Kontrollide tulemusel on Eestis siiamaani kõik üldjoontes korras olnud, kuid näiteid teistest liikmesriikidest, kus nõuete eiramine on toonud kaasa sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, on küllaga. Seepärast peabki PRIA oma klientide suhtes nõudlik olema.
Miks PRIA suhtub igasse põllumehesse nagu võimalikku petturisse?
Kindlasti ei suhtu me oma klientidesse kui võimalikesse petturitesse või sulidesse. Näiteid pahatahtlikest pettustest on tegelikult üksikuid. Meie soov on, et toetuse saajad kaaluksid enne taotluse esitamist ja mitmeaastaste kohustuste võtmist, kas nad on võimelised neid täitma.
Kui meie klientidel on pindalatoetustega seoses küsimusi, võiks vaadata esmalt meie kodulehelt (vt www.pria.ee/support/view/414/), kas seal pole juba sedasama asja selgitatud.
