Mahetoodang hakkab jõudma ka piiri taha

Kuigi nüüdseks on meie mahepõllumajanduse registris juba üle 1400 mahetootja, moodustas maheteravili mullu 2,1% kogu teraviljasaagist, mahepiim 1,7% kogutoodangust ning maheliha roll küündis 1,6%ni.

“Eelmisel aastal hakkas hästi minema maheliha, tänavu on kasvanud ka maheteravilja müük,” hindab Nõmmik hetkeolukorda.

Välismaale läks lisaks kaerale rukis ja rüps

“Eelmisel aastal müüsime ühe laevatäie, 990 tonni, mahekaera Taani. Tänavu on läinud Põhjamaadesse kaks laevatäit kaera. See on üle 3300 tonni, lisaks 580 tonni maherukist,” räägib Mai Tooming, kelle eestvõttel moodustati maheviljaga välisturule minekuks läinud aastal TÜ Wiru Vili.

Toominga sõnul oli ühistut tarvis selleks, et Eestis oli mahekaera ülejääk, igal kasvatajal omaette aga napib võimalusi, oskusi ja aega, et välisturule pääseda. “Koosmüügi mõte on ka selles, et nii saame suurema koguse eest paremat hinda küsida,” selgitab Tooming, kes ise kasvatab mahevilja Ida-Virumaal Avinurmes.

Tänavu kevadel müüdi Wiru Vilja kaudu esimest korda Põhjamaadesse ka maherüpsi. Kevadel partii eelmise aasta saagist ning nüüd sügisel tänavusest.

Turgu võiks leida ka mahenisule, kui selle kasvupind suurem oleks. Üks võimalus oleks tavanisust toiteväärtuselt parema speltanisu mahekasvatus. Speltanisu on hea allergikutele, kelle jaoks tavaline nisu sisaldab liiga palju raskelt seeditavat valku – gluteeni.

Selle kultuuri maaletoojaks peab end mahenõustamisega tegelev Margo Mansberg, kes tõi viieteist aasta eest esimese peotäie seemneid Saksamaalt ning külvas need oma vanemate Lauri-Jaani tallu Läänemaal.

Nüüdseks on talus speltat oma kolmekümnel hektaril ja on siginenud teisigi selle kasvatajaid.

“Kogu Eesti peale on praegu mahespeltat maas saja hektari ringis, Eesti turg on seda täis, aga välisturule minekuks on jällegi vähe,” hindab Mansberg olukorda.

Mehe sõnul on aja küsimus, millal speltanisu kasvupind Eestis sedavõrd laieneb, et laevatäie vilja kokku saaks. See on ainus võimalus, mis sellega tegelejad ära toidaks. Aga kindlasti ei juhtu seda veel järgmisel ega vist ka ülejärgmisel aastal.

“Võib-olla oleks mõttekam terade asemel vilja hoopis töödelduna pakkuda. Laevad, mis maheviljaga välja lähevad, lähevad ju ka teraviljakombinaatidesse,” pakub Mansberg.

Toorainet on muidugi lihtsam välja müüa. Aga kui kohapeal töötlusele jalad alla saaks, ei peakski ekspordile mõeldes kasvupinnad nii suured olema ega teki ka olukorda, kus kohalik turg täis, laevatäit vilja aga võimatu kokku saada.

Jaan Nõmmiku sõnul on väga tähtis laias ilmas ringi käia, Eesti mahekaupa tutvustada ning hankida kontakte. Just sel moel saadi ühendust ka ühe Taani tehasega ning enamik maheliha lähebki nüüd sinna.

“Põhiliselt müüme neile mahedalt kasvatatud lambaid ja lihaveiseid, seal on Euroopa suurimad mahelihatööstused,” märgib Nõmmik.

Märjamaa Lihatööstus on Eestis üks väheseid ettevõtteid, mis pakub turule mahelihatooteid. Juba alates 2009. aastast kestnud koostöö Taaniga päädis tänavu sellega, et Taani rändasid esimesed koormad mahedat sealiha. Juba praegu on aga Eestis realiseeritavad maheda lamba- ja veiseliha kogused Taani saadetavatest umbes poole väiksemad.

Mahetoodangu täpset hulka ei tea keegi

Kuigi ka mahepiimatootjad on otsinud oma toodetele ekspordivõimalusi, pole Nõmmiku teada erilist edu saavutatud.

Samas ei oska Nõmmik arvata, kui suur on tegelik mahetoodangu eksport, sest tulundusühistute Eesti Mahe ja Wiru Vili kõrval on kindlasti ka väiksemaid ettevõtjaid, kes mahetoodangut Eestist väljapoole müüvad.

Põllumajandusministeeriumist kinnitati Maalehele, et mahetoodete ekspordi kohta keegi Eestis praegu terviklikku statistikat ei kogugi.

Kui levinud on?

- Eestis on 1400 mahetootjat.
- Mahedalt majandatakse 130 000 hektarit.
- Mahemaa moodustab 14% kogu põllumajandusmaast.
- Maheteravili moodustab 2,1% Eesti teraviljatoodangust.
- Mahepiim moodustab 1,7% Eesti piimatoodangust.
- Maheliha moodustab 1,6% Eesti lihatoodangust.