Linnugripi viirus H5N1 on inimestele äärmiselt surmav, vahendab ERR. Juuni alguseks oli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel registreeritud 606 nakatumisjuhust lõppenud surmaga 357. Kuigi arvatakse, et tegelikult on suremusprotsent väiksem, kuna kõiki, tõenäolisemalt kergemaid nakatumisjuhte ei registreerita, pole see kindel. Pea kõikidel vastava diagnoosiga haiglasse sattunud patsientidel on haigusekulg olnud äärmiselt äge. Seni on kõikidel juhtudel viirus levinud linnult inimesele, mitte inimeselt-inimesele, mis algataks tõenäoliselt pandeemia.
Eelmise aasta detsembris teatasid kaks töörühma - Yoshihiro Kawaoka ja Ron Fouchier'i juhitav - teineteisest sõltumatult, et viirus võib vastava võimekuse omandamisest olla vaid mõne mutatsiooni kaugusel. Wisconsin-Madison'i ülikoolis resideeriva Kawaoka töörühm ristas selleks H5N1 viiruse 2009. aastal väikese pandeemia tekitanud H1N1 gripiviirusega. Imetajalt-imetajale levimiseks vajaliku HA-proteiini variandi tootmiseks oli vajalik kaks mutatsiooni ning elujõulise viirusetüve loomiseks veel kaks.
Kõikide vastavate mutatsioonide ilmnemist on juba looduses täheldatud, mõningatel juhtudel on osad neist esinenud ka samas tüves.


