Liikmesriigid soovivad Euroopa põllumajanduspoliitika säästlikumaks muuta

- põllukultuuride mitmekesisuse suurendamine,
- püsirohumaade loomine ja säilitamine ning
- looduslike alade ja maastike säilitamine (s.o. jättes 7% põllumaast ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks).

Ettepanekus soovitatakse eraldada 30% otsetoetustest põllumajandusettevõtjatele, kes kõnealuseid tavasid kasutavad. Mahepõllumajandusettevõtjad ja väikepõllumajandustootjad oleksid nimetatud nõuete täitmisest vabastatud.

„Ma märkasin täna, et keskkonnasäästlikkusega seotud püüdlustele on olemas laialdane toetus,” ütles kohtumise juhataja, Taani toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusminister Mette Gjerskov. „Olgugi et arutelu ei ole veel kaugeltki lõpule viidud, aitas see kaasa kõnealuse küsimusega edasi tegelemisele,” ütles minister.

Liikmesriikide ettepanekud

Arutelu näitas, et kõik liikmesriigid toetavad ideed muuta põllumajandustavad keskkonnasäästlikumaks. Nad sooviksid siiski, et kavandatud meetmed oleksid paindlikumad, võtmaks arvesse liikmesriikide ja piirkondade erinevusi, ning ei tekitaks täiendavat halduskoormust.

Põhimõtteliselt võib liikmesriikide muudatusettepanekud jagada kolme rühma.

1. Rohkem piirkondi tuleks määratleda nn roheliste piirkondadena. Näiteks ei peaks see kehtima üksnes orgaaniliselt haritava põllumaa, vaid ka maa suhtes, mida haritakse liikmesriikide poolt kohaldatavate erinevate keskkonnasertifitseerimise kavade kohaselt või mille suhtes juba kohaldatakse keskkonnakaitse eesmärgil kavandatud maaelu arengu meetmeid.

2. Piirmäär põllumajandusettevõtjate jaoks, kelle suhtes kohaldatakse põllukultuuride mitmekesistamise nõuet, peaks olema vähemalt 10 hektarit või rohkem (mitte kolm hektarit, nagu on praeguses ettepanekus). Kohustus hõlmata kõnealuse mitmekesistamise eesmärgil kolme põllukultuuri võib tekitada probleeme mõnes liikmesriigis, kus kliimatingimuste mõju vähendab erinevate haritavate põllukultuuride arvu.

3. Nõuet eraldada 7% põllumaast ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks tuleks kohandada selliselt, et oleks võimalik hõlmata rohkem alasid, ning nimetatud nõudeid tuleks kohaldada pigem piirkondade kui üksikute põllumajandusettevõtjate suhtes. Piirmäära vähendamine muudaks selle meetme rakendamise lihtsamaks.

Eesistujariik võttis arutelu käigus esitatud seisukohad arvesse ning jätkab tööd kõnealuse ettepanekuga eksperdirühmade tasandil. Eesmärk on koostada põllumajandusreformi käsitlev eduaruanne nõukogu järgmiseks istungiks, mis toimub juunis. See peaks olema abiks järgmisele eesistujariigile edasise arutelu korraldamisel.