|
Lamandunud odrapõld Tartu lähedal Erala küla maadel.
“Minu viljad on küll korralikult kikkis, lamandumise vältimiseks on oluline tasakaalustatud väetamine ja seemne õige külvinorm, et liiga tihedalt ei saaks,” peab Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaak Läänemets tähtsaks rõhutada.
Eestis ringi sõites on temagi märganud, et lamandunud viljapõlde on õnneks vähe, siin-seal natuke rukist või varast otra. Tänu õppepäevadele ja enda igakülgsele harimisele teavad põllumehed nüüdseks üsnagi hästi, kuidas lamandumist vältida.
Lamandumise vastu aitab ka kõrretugevdaja kasutamine, kuid seda taime väga varajases kasvustaadiumis. Taliviljadel on Läänemets seda tarvitanud, kuid suviviljade puhul keelab selle keskkonnasõbralik majandamine.
“Kui muud viljad on ilusad, siis pea igal pool Eestis on talirüps üsna räsitud, õnneks ei ole ta enamasti siiski ka vastu maad ja alt käib tuul läbi,” lisab Läänemets.
Hoopis kurvem pilt on Leedumaal. Nädal tagasi seal käinud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloogi Laine Kepparti sõnul olid mõnes Leedu piirkonnas suviviljad ikka väga lamandunud.
“Nemad on saanud veelgi rohkem tugevaid vihmasid kui meie, aga eks lamandumist soodustas seegi, et viljad olid seal väga tihedalt külvatud ning kohati ka liigselt väetist saanud,” märgib Keppart.
