Kõrvitsaid tuleb liigutada traktoriga
“Eelmisel aastal oli leping lammastega, sel aastal Salvestiga,” viskab nalja Põlvamaal Kanarik-Jakobi talus poolel hektaril kõrvitsaid kasvatanud Jaan Veski.
Kuna mullu polnud neil saagi müügiks varakult lepingut sõlmitud, ei olnudki kõrvitsatega muud teha, kui need oma talu lammastele sööta.
Kas villakandjate liha seetõttu ka hõrguma meki omandas, ei osanud mees öelda, kuna kõrvitsaga maiustasid peamiselt emalambad, kes toiduks ei läinud.
Tänavu sõlmis ta juba varakult Salvestiga lepingu 10 tonni kõrvitsa müügiks ja sai selle ilusti täidetud.
“Mõned kõrvitsad kasvasid 60–70 kiloseks, nii et pidin neid traktori kopaga põllult koristama. Käsitsi ei jõudnud liigutadagi,” meenutab Kanarik-Jakobi talu peremees. Kümne tonni kõrvitsate Salvestisse viimiseks tuli haagisauto tellida.
Kivimurru talu perenaine Anneli Steinbruch Viljandimaalt räägib sama: kõrvitsad on kasvanud nii suureks, et neid tuleb põllul traktori kopaga autokasti tõsta.
Kivimurru talul oli tänavu kõrvitsa all rohkem kui kolm hektarit. Felixiga on leping 200 tonni peale, pool kogusest on praeguseks ära viidud.
Kui saaki jääb üle, pole sellega aga midagi peale hakata. Mullu jäi palju kõrvitsaid üle ja perenaine pakkus neid hulgifirmale. Sealt öeldi, et nad võtaksid 150 kg.
“Mul pole mõtet 150 kilo pärast 200 kilomeetri kaugusele Tallinna sõita. Lõpuks jagasime tuttavatele nii palju, kui nad tahtsid ja ülejäänu kündsime sisse,” räägib Steinbruch.
Enne istutamist mõtle turustamisele
Salatite ja suppide tootja Salvest ostis tänavu kümmekonnalt kasvatajalt kokku 70 tonni kõrvitsaid nagu varasematelgi aastatel ja need kõik on juba purki pandud.
“Sel aastal kasvas kõrvits väga hästi ja pakkumisi oli palju,” märgib Salvesti ostujuht Judith Kuusk. Neile pakutakse kahe-kolmekaupa koduaias 50–60kiloseks paisunud vilju ja kui Salvest ei ilmuta ostusoovi, saavad inimesed kurjaks.
“Hea oleks, kui inimesed enne seemnete mahapanekut mõtleksid ka sellele, kuhu saak turustada,” soovitab Kuusk.
Kuna Salvestil läheb vaja kindel kogus kõrvitsat salati ja lastetoitude valmistamiseks ning selle hankimiseks on juba varakult lepingud sõlmitud, ei ole neil kõrvitsaid juurde vaja. Vaid siis, kui lepingulised kasvatajad ei suuda vajalikku kogust pakkuda, võivad nad teistelt juurde osta.
Rootslaste jaoks pannakse purki ka koored
Ka Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol kinnitab, et neile on helistatud ja kõrvitsaid pakutud.
“Paraku oleme sunnitud sellistele kõnedele eitavalt vastama. Sõlmisime juba talvel lepingud kümne oma partneriga ja peame eelkõige lähtuma nende täitmisest,” selgitab ta. “Päevas töötleme ligi 60 tonni kõrvitsat, mistõttu pole võimalik kahe-kolme kõrvitsa kaupa saaki varuda.”
Põltsamaa Felix ostab tänavu Eesti talunikelt kokku 1200 tonni kõrvitsaid, mis on enam-vähem sama palju kui eelmiselgi aastal. Saak ostetakse kokku kümnelt Eesti kasvatajalt, eelkõige Jõgeva- ja Viljandimaalt, aga ka Tartumaalt ja Lääne-Virumaalt.
Kokku ostetavast kõrvitsast kasutatakse ära pea kõik mis võimalik. Vaid seemned, sisu ja riknenud kohad lähevad kaotsi. “Mõned kõrvitsasordid on sellised, mis lähevad koos koorega purki. Sellisest kõrvitsast valmistame näiteks kõrvitsasalatit Rootsi turule,” selgitab Viilol. “Soome müüdavad tooted teeme Eesti omadega võrreldes pisut magusamad ning mõned hoidised lisanditega, näiteks paprika, mango või kapsaga.
Põltsamaa Felix on Põhjamaade suurim kõrvitsatöötleja ning ekspordib 90% oma toodangust, valmistades 15 eri toodet Soome ja Rootsi. Kümnendik toodangust müüakse Eesti turul, kus kõige populaarsem on Felixi magusa nelgimarinaadiga kodune kõrvitsasalat.
