Keskkond ja põllumajandus ei tohi teineteist segada
Sel esmaspäeval kohtusid Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajad ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder keskkonnamister Keit Pentus-Rosimannusega, et rääkida keskkonna kompleksloast.
“EPK on korduvalt pöördunud keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi poole sooviga muuta keskkonna kompleksloa nõudeid. Kompleksluba veisefarmidele kehtib Euroopa riikidest vaid Eestis ning on seotud väga suure aja- ja rahakuluga,” selgitas EPK asepresident Jaan Sõrra. “Oleme niigi ebavõrdses konkurentsis, sestap tuleb kaotada ebamõistlikud siseriiklikud keskkonnaalased piirangud, millega kaasnevad lisakulud ainult suurendavad lõhet ELi kolleegidega.”
Keskkonnaminister ütles kohtumisel, et Eesti on ühinenud HELCOMi konventsiooniga, mis nõuab Läänemere-äärsetes riikides keskkonnaluba ka veisefarmidele. Kuna farmide suurus pole kindlaks määratud, lepiti kokku, et senise 300 piimaveise asemel nõutakse edaspidi kompleksluba alates 400 lüpsilehmast või 800 veisest.
EPK soovis kehtestada uued normid ka sõnnikuhoidlate katmisele. “Sõnnikuhoidlate katmise nõue ei oma keskkonnakaitselist efekti, on tehnoloogiliselt keerukas ja tekitab ettevõtjaile suuri põhjendamatuid kulutusi,” ütles Sõrra.
Nõuete täitmise seiret hakatakse tegema mitte igal aastal nagu seni, vaid üks kord kolme aasta jooksul, mis toob põllumeestele säästu, sest iga kontrollimine tuleb kinni maksta.
Samuti tegid põllumeeste esindajad ettepaneku kehtestada kõigile mõistetavad alused õhusaaste kohta, mille eest põllumehed peavad maksma.
Sõnnikuhoidlate katmise otsustab uuring
Maaülikoolilt on tellitud täiendav uuring, mille valmimisel saab leida mõistliku ja praktiliselt täidetava lahenduse saastetasude arvestamiseks ja nende vähendamiseks, sõnnikuhoidlate katmiseks või selle nõude tühistamiseks.
“Tegime ka ettepaneku 20kordse trahvi muutmiseks. Keskkonnaministeerium lubas kaaluda karistusmäärade diferentseerimist,” ütles Sõrra.
“Põllumajandusministeeriumi ettepanekud keskkonna kompleksloa küsimuse lahendamiseks on võetud töösse. Kohtumisel kinnitas keskkonnaministeerium valmisolekut süsteemi lihtsustada ja põllumeestele vastu tulla,” sõnas minister.
Tasakaal keskkonna ja põllumajanduse vahel
Seedri seisukoht on, et tuleb tagada tasakaal, kus tootmisega ei avaldata keskkonnale oluliselt negatiivset mõju, aga samas lastakse ettevõtjal tööd teha.
Seeder lisas, et kuna keskkonna kompleksluba on keskkonnaministeeriumi pädevuses, siis vajalikud muudatused valmistavad ette nemad tihedas koostöös põllumajandusministeeriumi ja põllumeeste esindusorganisatsioonidega.
Keskkonna kompleksloa teema tõusis teravalt üles suve lõpul, kui mulluse aasta põllumehe Avo Samarüütli juhitavale osaühingule Männiku Piim väänasid keskkonnaametnikud 20kordse keskkonnatasu nõude summas 40 774 eurot. Nimelt jäi Samarüütli firma hiljaks keskkonna kompleksloa taotlemisega. Samarüütli meelest tuleks see keskkonnaluba üleüldse veisefarmidelt maha võtta.
Nõuded, mida on plaanis muuta
Praegu kehtivad
- Keskkonna kompleksluba on vaja, kui ettevõttes on üle 300 lüpsilehma või üle 600 veise.
- Sõnnikuhoidlad peavad olema kaetud alates 1. jaanuarist 2012.
- Keskkonna komplekslubasid kontrollitakse igal aastal.
- Põllumehed peavad esitama saastearuande igas kvartalis.
- Keskkonna kompleksloa puudumist karistatakse 20kordse trahvimääraga. Kaalutavad muutused
- Keskkonna kompleksluba on vaja, kui ettevõttes on üle 400 lüpsilehma või üle 800 veise.
- Sõnnikuhoidlate katmise nõue lükkub edasi aastaks. Edaspidine sõltub maaülikooli uuringu tulemustest.
- Keskkonna komplekslubasid kontrollitakse iga kolme aasta tagant.
- Põllumehed peavad esitama saastearuande kord aastas.
- Trahvimäärad diferentseeritakse.
