Ka põllumeeste naised ja lapsed vajavad tegevust, et maal elada

Euroopa Komisjon tuli oktoobris 2011 välja ÜPP reformi seadusandlike ettepanekutega (kokku seitse määrust), mida Euroopa Komisjon ja liikmesriikide põllumajandusministeeriumide esindajad arutasid detailselt 2012. aasta esimesel poolaastal ning arutelud jätkuvad sügisel.

Käesoleva perioodi (aastad 2007-2013) ettevalmistustega võrreldes on nüüd otsustusõigus ka Euroopa Parlamendil, mis teeb kogu protsessi küll oluliselt demokraatlikumaks, kuid ühtlasi ka aeganõudvamaks.

Kuidas Brüsselist vaadates tundub, kas Baltimaade hääl sinna ikka kostab? "Kostab väga kenasti. Põllumajandusminister on juba 2007.aastast otsetoetuste võrdsustamise teemat EL tasandil arendanud. Toetustasemete võrdsustamise vajadust on märgatud, nii bilateraalsetel kohtumistel kui ka laiemalt. On teadvustatud, et otsemaksete tasemed ei ole õiglased. Lisaks sellele on viimasel ajal ka põllumehed võtnud ette aktiivseid tegevusi, mis kindlasti siin Brüsselis tähelepanu tõmbab," vastab Olavi Petron Eesti Esindusest.

Margus Timmo, MTÜ Maaturism nõukogu liige: "Põllumajandusministeerium on teinud väga head tööd ning arvan, et nad on teiste ministeeriumidega võrreldes kogukonna kaasamisel jõudnud kõige kaugemale. Muret teeb täna see, kas järgmise perioodi MAK ettevalmistamisel maaettevõtjatega ikka piisavalt arvestatakse. Raha hulk on piiratud ja tuleb teha valikuid. EL tasandil on paika pandud kaks protsentuaalset määra: 5% Leaderile ja 25% keskkonnale, siin peitub oht, et ülejäänud 70% MAK eelarvest läheb põllumajandusele. Kui MAK suunata ainult põllumajandusele, siis see ei ole jätkusuutlik - vajame mitmekesistamist ka põllumajandusest väljaspool. Ka põllumeeste naised ja lapsed vajavad tegevusi, et maal elada. Isegi kui MAK eelarve väheneb, tuleks proportsioonid säilitada. Kuigi ka kõik teised fondid peavad maapiirkonda arendama, siis senini pole ükski teine fond oma ettepanekutega veel sellisel kujul välja tulnud."

Täispikka artiklit saab lugeda SIIT.