Hiidlane magab juba kolm nädalat kartulimaa kõrval telgis

Ehkki põllul on ka lippidest aed ümber, ei pidanud see sigu. "Ajab oma kärsa aia vahele ja lükkab lipi eest ära," kirjeldab Eda Mägi sigade taktikat.

Nüüd ongi pererahvas peale öise telgis valvamise tugevdanud ka tara ja pannud perenaise sõnul sellele algelise signalisatsioonigi peale.

Umbes sama kaua - kolm nädalat - magas kartulipõllu veerel telgis ka Ülendi küla Ristipõllu talust Hedvig Vool. Või õigupoolest - mis magamine see oli, kui iga tund tuli üles tõusta ning potikaantega või ämbrisse pandud kividega kolinat tehes sigu eemale peletada.

"Aga teisiti ei saa, kui tahad ise ka kartuleid süüa," ütleb Vool. Perenaise päästis öistest telgis valvamistest poeg, kes ostis elektrikarjuse.

"Olen kuulnud, et sigu ei hoia mitte miski muu eemal kui elektrikarjus," nendib Hedvig Vool, kes oli öistest vintsutustest nii väsinud, et läks hoopis Tallinna, oma talvekoju välja puhkama.

Eda Mägi ja Hedvig Vool on siiani pääsenud väheste kahjustustega, kuid paljudel Kõpu poolsaare kartulipõldudel on metssead teinud täiesti puhta töö. Näiteks Mägipe külas Holts-
mannide põllul.

Maiustavad ka õunaaias

Ago Holtsmann suhtub aga asjasse stoilise rahuga, visates veel naljagi: "Polegi vaja neid sügisel ise üles korjata." Ja veidi tõsinedes: "Hoopis rohkem on mul kahju õunapuudest."

Mullu lõhkusid sead Holtsmannide õunapuud ära. "Eks nad tõusid maiustades okste najale ja need murdusid."

Üks õunapuu on jäänud sedasi kiduma, et tänavu pole sellel ühtegi õuna.

Holtsmann ei imesta, et sigade rünnakud kodupõldudele ja -aedadele on sagenenud. "Loomad on näljas, varem käisid nad kolhoosipõldudel, nüüd neid enam pole."

Sigade arvukuse tõusu paneb ta jahimeeste tegemata jätmise arvele. "Kütid peavad jahti ainult põrsastele, kuid teatud piires tuleks küttida ka emiseid, ainult nii saab sigade arvukust vähendada," räägib Holtsmann, kes oli ka ise jahimees.

"Praegune jaht ei meeldi mulle, see pole enam jaht, vaid tapatalgud," ütleb Holtsmann praegu harrastatava koertega peetava ajujahi kohta. Ajujahi asemel eelistab ta varitsusjahti, soovitades seda teha metssigade söötmispaikades.

Jahimees Kaido Kiin Kõrgessaare jahtkonnast ütleb aga, et Kõpu kandi suurtest metsadest polegi võimalik sigu muudmoodi kätte saada kui ainult ajujahiga. "Varitsusjahiga jäävadki nad laskmata," väidab Kiin.

Siiski on Kiini sõnul metssigade probleem Kõpus üle võimendatud. "Pole neid sigu Kõpus rohkem kui mujal Hiiumaal," kinnitab ta. Küll on aga Kõpu poolsaare eripäraks suured metsad, kust, nagu öeldud, on metssigu raske kätte saada.

"Siin ei ole ka talunike viljapõlde nagu mujal saarel, ainukesed metssigade söödamaad ongi jahimeeste enda tehtud."

Kiini sõnul pääses talvel Kõpus jahimeeste käest üks suur kari. "Küllap seesama nüüd inimesi kimbutabki," oletab ta.

Samas lausub ta, et jahimehi ei saa panna iga põllu äärde metssiga passima ega taluõuedele vahti pidama.

"Inimesed peavad ka ise end aitama," ütleb Kiin ja toob näiteks, et üle-eelmisel aastal panid jahimehed omal kulul ajutiselt Ülendi küla metsapoolsesse külge elektritara, et demonstreerida - sellest on abi.

Elektrikarjus on aga kallis - Ülendi küla elanik Hedvig Vool tunnistab, et temal läks see maksma 4000 krooni.

Pane kartul uuesti maha

Kes oma põldu või aiamaad elektritaraga ümbritseda ei jaksa, sellel on kaks võimalust: kas loobuda kartulikasvatusest või võidelda sigadega edasi.

Erilist visadust ilmutas viimases Kõpu küla elanik Eevi Tšufistova, kelle kartulid võtsid metssead viimseni üles 11. juulil, kuid juba järgmisel hommikul pani naine maha uue seemne. "Kartul on praegu väga ilus, septembri algul peaks see õitsema ja oktoobris peaks saama üles võtta."

Et metssead seda taas enne pererahvast teha ei jõuaks, on põllu ümber olevat võrkaeda kindlustatud. "Panime aia alla kive ja latte," räägib Eevi Tšufistova.

Ent sigadele ei meeldi üksnes kartulipõllud ja õunad. Nad on üles tuhninud isegi Kõpu kalmistu hauaplatsid, mis on seda kurvastavam, et paljud kaugemal elavad inimesed saavad oma lähedaste kalme korrastamas käia vaid korra suve jooksul.

"Surnuaiale ju elektrikarjust ümber ei pane," tunnistab Ülendi küla Pihlamaa talu peremees Jüri Pihel.