Erakordselt hea saak viib kapsa hinna alla
“Tarbijatel ei ole vaja väga kõrgeid hindu karta, sest tänavu tuleb hea kapsasaak. Lisaks Eestile on ka mujal Euroopas kapsas hästi kasvanud,” teatab Kagu-Eesti suurim köögiviljakasvataja Mart Timmi Võrumaalt Jaagumäe talust.
Nii ongi kaupluseletid lookas ja kodumaise kapsa kilo maksab vaid 19–23 eurosenti. Hind on viimase nädalaga kukkunud kogu Eestis mitu korda.
Järsk hinnalangus suurpoodides pole kõigutanud aga kohalikel ja taluturgudel kauplejaid. Nemad küsivad värske kapsa kilost endiselt 50–60 eurosenti.
“Turukauplejad on kaotanud reaalsustaju,” teatab Jaagumäe talu peremees.
Kõrged saagid löövad hinda alla
Timmi kasvatas tänavu kapsast 45 ha-l ja loodab saagiks 70 t/ha. Mullu sai ta oma põllult mitukümmend tonni hektarilt vähem.
Head kapsa-aastat kiidavad ka Põhja-Eesti köögiviljakasvatajad. “Sel aastal saame 60–70 tonni hektarilt, mullu põua tõttu vaid 40 tonni hektarilt,“ räägib Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak Harjumaalt. “Kapsaga on kolm korda rohkem tööd kui kartuliga – see ju puhas käsitsitöö, nii et hind peaks ka olema kolm korda kõrgem kui kartulil, aga ei ole!”
Kadarbiku talu kasvatab kapsast 110 ha-l. Iga päev käib talu põldudel kibekiire töö kümnete tööliste ja spetsiaalse kapsakoristuskombainiga.
Tootja saab vaid üle 10 eurosendi kilost
Appi tuleb võtta ka juhutöölisi, kuna köögivilja all on kokku 270 ha maad. Lisaks peakapsale kasvatab Kadarbiku lillkapsast, spargelkapsast ja hiina kapsast. Nende saagikus jäi kesisemaks, samas oli hind tunduvalt kõrgem.
Ka Sagros on tänavu hoopis kopsakam kapsasaak kui mullu. Eelmisel aastal saadi 35–60 t/ha-lt, tänavu juba 50–80 t/ha.
Üle pika aja ei saa põllumees nuriseda, et odav importkaup turgu rikuks. Hollandist, Poolast ja Lätist sisse veetud kapsasortide eest tuleb välja käia hoopis suurem summa.
Põllumeeste meel on aga ikka mõru – nad peavad oma raske käsitsitööga koristatud saagi nii odavalt ära andma – hulgilaod maksavad köögiviljakasvatajatele kilohinnaks vaid 10–13 eurosenti.
“Kui on kõrge saak, läheb hind alla,“ räägib ASi Sagro agronoom Marko Eensalu Harjumaalt. “Hea, kui hind oleks meie jaoks veidi kõrgem, sest muidu on köögiviljakasvatajal raske end ära majandada.”
Samas on suurematel köögiviljakasvatajatel korralikud hoidlad, kust osa kapsast hakatakse turustama alles talvel kõrgema hinna lootuses.
“Meie küll ei suuda otse suurtele kauplusekettidele müüa, sest neil on nii karmid nõudmised. Kapsakoormad peavad minutipealt kohal olema ja seda me Lõuna-Eestist tagada ei suuda,” kritiseerib Timmi. Nii jätabki ta talvekapsa esialgu oma hoidlatesse, et kõrgema hinna lootuses hakata müüma alles talvel. Poelette täidavad praegu aga peamiselt need Eesti kapsakasvatajad, kes ei suuda suuri köögiviljakoguseid ületalve säilitada.
C-vitamiini rohkem kui sidrunis
- Valge peakapsas sisaldab C-vitamiini keskmiselt 50 mg 100 g kohta, mida on veidi rohkem kui sidrunis või apelsinis (40 mg), kuid kaks korda rohkem kui tomatis, kuus korda enam kui porgandis ja seitse korda rohkem kui õunas.
- Täiskasvanud inimese C-vitamiini vajaduse rahuldab sügisel 150–200 g toorkapsast päevas, samas kapsa keetmisel või hautamisel suurem osa vitamiinidest hävib.
- Ka kevadeks säilib valges peakapsas rohkem C-vitamiini kui teistes köögiviljades.
Allikas: internet
