|
Müügil on liha- ja kalatooted, pagari- ja piimatooted, mahetoodang ning hooajale vastav puu- ja köögivili. Möödunud nädalal maksid näiteks kodumaised maasikad 90 krooni kilo, värske kartul oli 40 krooni kilo ning värske hapukurk samas hinnas.
“Alles tänavu alustasin,” tunnistab Viljandimaa köögiviljatalu Argo Agro juht Argo Lääts. Tema see kodumaise värske kartuli pakkuja ongi. Kartulid pani ta maha kasvuhoonesse juba aprilli keskel ja nüüd on üks esimesi saaki müümas.
Mamsli sai ja Haldja leib
Lihatoodete müüjaist on esindatud tuntud tegijad – Maasikamäe talu ja ühistu Eesti Mahe. Priske müüja, kes annab lahkelt maitsta Maasikamäe veiselihavorsti, usub oma kauba headusse kaljukindlalt ning teda vaadates usuvad ka ostjad.
Eleri Õismaa on samuti sündinud kaupmees, kellel OÜ Mahefarm peretütrena oma kauba tootmisest kõik teada. Tema pakub Nissi valla mahetootjate lihaveisesinki ja tallesinki. Ja üllatus-üllatus – kui Eleri kummardub ostja jaoks järjekordset lihatükki võtma, selgub, et stiilselt disainitud turuvanker peidab endas ei rohkemat ega vähemat kui külmutuskappi!
Rotermanni turg on ainus koht, kus õnnestub müügil näha eestimaist lihaveiseliha. Herefordiliha pärineb ühistule Eesti Mahe kuuluvast Märjamaa lihakombinaadist. Kilohind 150–180 krooni.
Saaremaalt pärit mamsel Maie müüb mitut sorti lihapirukaid. Rasvase ja krõbeda piruka eest küsitakse 10 krooni ringis.
Kes tahab tervislikumat toitu, võib osta Haldja leiba. Leivad sisaldavad ürte, seemneid, juustu ja muud head-paremat. Pätsi hind algab 40 kroonist.
Veel parem on aga ise leiba teha. Leiva- ja saiajahu pärineb Kesk-Eestist. Kilose jahukoti saab kätte 20 krooniga.
Bürokraatia on ületatav
“Ise ostan meeleldi kodumaiseid ja mahetooteid, aga Tallinna poelettidelt ma neid ei leidnud. Samas teadsin väikesi tootjaid, kes olid mures oma toodangu müügiga,” räägib Rotermanni turu projektijuht Merilin Pärli.
Kevadel alustas Merilin Pärli Interneti põhjal andmebaasi kokkupanemist. Ettevõtete registrist ja mujalt Internetist leitud tegijatele saatis ta küsitluse, mis tingimustel nad oma kaupa müüma tuleksid. Peamiselt võtsid pakkumisest kinni pere- ja väikeettevõtted.
“Inimesi tuli üksjagu veenda, et bürokraatias pole midagi ületamatut,” meenutab Pärli üht kõige raskemat etappi. “Nad on end selles osas tõepoolest ületanud ja oma paberid korda ajanud.”
Pärli sõnul sõltub müügiedu ilmast. Kui ilm on ilus, käib ka ostjaid palju. Kuna Rotermanni platsil on ka mänguväljak, istepingid ja välikohvik, loodab Pärli sellest Raekoja platsi väikest alternatiivi. “Kontserte siin juba toimub, seoses laulu- ning tantsupeoga on näiteks sel nädalal igal õhtul simmanid, ” ütleb ta.
