Põhjus on selles, et kui õhutemperatuur tõuseb üle 21 kraadi, avaldub lehmadel kuumastress.

Kuum ilm on topeltkoormus loomadele, kes peavad palju sööma ja piima andma. Nad lihtsalt ei jõua ja ei taha seda teha.

Kuidas olukorda leevendada?

Kuumade ilmadega on oluline arvestada, et kõikides gruppides oleks varukohti – siis on loomal võimalus valida kohta, kus päike otse peale ei paista ja õhk liigub, samuti vähemagressiivset naabrit. Sel juhul on loomadel ka vähem stressi.

Kõige halvemas seisus on loomad, kes on lõas, sest nad ise jahutavad ennast higistades, andes endast välja tohutu kuumuse ja küttes ka kõrvalolevat looma. Sageli loomad lihtsalt seisavad ja ei saa puhata, sest pikali heita on liiga kuum. Nii tekib olukord, kus neil on liiga palav, nad ei taha ennast liigutada ega süüa-juua.

Kõige tähtsam on lehmadele vesi. See peab olema loomadele lähedal ja selle kättesaadavus peab olema mugav. Vesi peab olema puhas, värske ja jahe, uut vett peab pidevalt juurde jooksma. Siis saab loom kohe oma vedelikutarbe rahuldada, sest suur hulk sellest väljub organismist higistades. Lõas olevatele loomadele tuleks lasta joogikoppadesse mitu korda päevas vesi sisse, siis saab loom kiiresti vee kätte.

Teine oluline tegur on energia. Seda sisaldavad söödad peavad olema ratsioonis kuumal ajal lisavaruga. Kuna kuumaga looma söömus väheneb, siis arvutuslikult võib küll olla piisavalt energiat, aga loomale jääb seda väheks. Ka kasutab loom osa energiat ära oma keha jahutamiseks. Sellest tekib energiapuudus, toodang väheneb ja suureneb somaatiliste rakkude hulk piimas.

Söömuse vähenedes jääb lehmadel puudu ka proteiinist. Seetõttu tuleks ratsiooni koostades mõtelda peensooles imenduvate toitainete peale. Teraviljade kontsentratsioonil vatsa seedetegevuse heaks toimimiseks on piirid, sellepärast tuleb arvestada, et suvel on vaja kasutada vatsa säästvaid ja seedet parandavaid lisandeid-stimulaatoreid ja puhvreid. Need kaitsevad looma tervist ja hoiavad mikroobid vatsas aktiivselt elus. See omakorda hoiab ära atsidoosi.

Kuna lüpsilehma organism on suvel topeltkoormuse all, on väga oluline anda talle osa kiust torkiva kiuna – kas heina või põhuna. Need ei tohi tolmata ega haiseda hallituse järele, sest siis sisaldavad nad liiga palju mükotoksiine. Mükotoksiinid on hiilivad pahategijad, mis kumuleeruvad looma organismis ja halvendavad järk-järgult tema tervist.

Vaja anda mineraalsöötasid

Kuuma ilmaga suureneb vajadus ka mõne mineraalaine järele. Naatriumi ja kaaliumi kadu suureneb higistamisega oluliselt. Sel juhul on suurem ka soola tarbimine ja janu. Kui lehm rohkem joob, väljub organismist koos uriini ja higiga rohkem mineraale ning tekib suletud ring.

Sellepärast ei ole otstarbekas anda loomadele ainult soola, vaid spetsiaalseid mineraalsöötasid, mida loom ei söö üle. Võimaluse korral tuleb lehmadele kättesaadavana hoida mineraalide ämber või tõsta mineraalide kogust 3–4 päeval nädalas 50 grammini looma kohta. See aitab rahuldada ka lehmade kasvavat magneesiumivajadust.