Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi teadur ja uuringu üks läbiviijatest Erika Mägi ütles, et üldiselt ei ole olukord siiski nii hull, kui arvuliselt võib tunduda. “Rohusööjatel on alati teatud nivoo looduslikelt karjamaadelt korjatud parasiite, mis ei tähenda alati haiguslikku seisundit,” lausus Mägi.

Samas näitas uuring, et ligi pooled lambapidajatest ei pidanud vajalikuks teha lammaste uuringuid ja ravi juhul, kui loomadel puudusid haigussümptomid. “Väga palju on sellised ökomajandeid, kus umbropsu profülaktilist ravi ei tehta, kuigi karja tervishoidu tuleks kontrollida regulaarselt ja viia proove laborisse uurida,” rääkis teadlane. Ka tuleks nakatunud loomad terveks ravida enne karjamaale laskmist ja enne lautatoomist sügisel.