Mees on õnnelik. See on väga hea aeg. Ja selle ajaga saadud teine koht väärikas. See näitab, et nad ei kasvata Toomal hobuseid huupi. Siin sirguvadki just võidujooksuhobused ehk traavlid.

Meil Eestis on traavlite võiduajamised üsna võõras asi. Ja omamoodi kummaline ala, kus keegi istub hobuse taga veidras kärus või kaarikus ja sunnib hobust endast kõike andma. Rohkem teame ehk härjavõitlusest, mida teles enam näidatakse kui traavivõistlusi.

Ent veel vähem kui traavlite võiduajamistest teatakse meil seda, et Jõgeva lähistel Toomal asub Eesti suurim traavlite kasvandus. Kuigi omanikuks rootslane Mats Gabrielsson, on firmal eestikeelne nimi OÜ Tooma Põllumajandus ning seda juhib eesti mees Voldemar Ilves.

“Traavlid on üldjuhul rahulikud ja sõbralikud, meil rahuliku looduse rüpes veel eriti,” räägib  OÜ Tooma Põllumajandus direktor Voldemar Ilves kevadiste varssade keskel.
Esimesed kaheksa tiinet traavlit tõi Mats Gabrielsson oma äsja ostetud Tooma tallidesse, kus kunagi kasvatati metskondadele hobuseid ja mõnda aega oli ratsabaas, Rootsist 2002. aasta sügisel.

“Kevadel 2003 algasid esimesed varssumised, peagi tõi peremees Rootsist ja ka oma Ameerika kasvandusest märad järjest siia üle ning tänaseks on tal kogu kasvandus siin,” teeb Ilves lühiülevaate ajalukku.

Nüüdseks on kõige rahva(hobu)rikkamal ajal – kevadel, kui varsad käes ja sälud veel kohapeal – kokku 80 suksu ümber. Kui sälud ära lähevad, jääb koos varssadega neid 60 ringi.

Ilves ütleb kohe ära, et turismitalu neil pole, tegu on puhtalt hobusekasvatusega. Põhikarjas on veerandsada ameerika traavli sugumära. Nende ülesanne on tiinestuda ja varssu anda. “Ega neile vaheaega anta, kui varss kevadel käes, siis taas tiineks ja 11 kuud ootamist.”

Sel aastal läks Toomal väga hästi, saadi 26 varssa ja polnud ühtegi kadu. Mõnel aastal nii hästi ei lähe, varsal võib ju sündides mõni viga küljes olla.

Tünnis kaheksa täkku

Kõige peenem töö ongi märadele täkkude sobitamine, et saada võimalikult hea järglane, kes hästi jookseks. Ühtpidi on see Ilvese sõnul tänapäeval väga lihtsaks tehtud, kõik käib kunstlikul teel. Naturaalpaaritus on tülikusega suuremates kasvandustes jäänud ajalukku ning kuna mängus on hiiglaslikud rahad, siis sel alal tipptraavlite kasvatajad juhuslikku mängu ei mängi.

“Selles väga kallis tünnis on kaheksa erinevat täkku sees,” näitab Ilves kõige eurolikuma väljanägemisega ruumis, laboris, tünni, kus õiget aega, s.o mära ootav mõne täku spermadoos võib maksta oma seitse või kaheksa tuhat dollarit.

Peremees Mats Gabrielsson on muretsenud Toomale üle maailma kokku kaheksa erineva traavli spermat ning see käib juba tema hobi juurde, millise täku ta mingile märale väga hea järglase saamiseks sellest tünnist välja valib.

Juba hakkavad tagasi jõudma ka esimesed Tooma karjast tulnud sugumärad, keda peremees jätab varssumiseks.

Rootsis on traavlite hinnad kordi kõrgemad kui Eestis. Et peremehel oleks neid seal lihtsam müüa, viiakse varsad sügisel korraks Rootsi, kus nad pärast testimist kantakse Rootsi registrisse.

Toomale naasmise järel ootab neid aastastena, kui varssadest on saanud sälud, ees sõit Tallinna lähedale Oru treeningbaasi, kus selgub, kes kellest saab. Kes müüakse Rootsi jooksma, kes jääb Eestisse, kelle jätab Rootsi peremees endale, sest osaleb ka ise tihti traavivõistlustel. Traavli tegelik hind selgub siis, kui ta jooksma hakkab.

“Kellest aga üldse asja ei saa, võidakse müüa sugumäraks või kui on täkk, siis ruunatakse ära ning võib mõnele lemmikloomaks minna,” selgitab Ilves. Siis lisab, et jooksjad tulevad umbes pooltest.

Hobusedki armastavad üksteise lähedust.
Ta on peremehe käest kuulnud, et Toomal on välismaal juba hea maine ja ta võivat hobuste kohta julgelt alati öelda, et on küll Rootsi passiga, kuid Eestis kasvatatud. Seda teades on paljud tema kolleegidki Toomal kasvandust uudistamas käinud. Kuna Gabrielsson on päris palju Toomale investeerinud, ei jää see alla Rootsi kasvandustele.

“Võib-olla koplid on meil maalähedasemad, neil on need peenemalt üles ehitatud,” toob Ilves ühe vähe tähtsa erinevuse.

Traavleid loetakse lemmikloomadeks

Eestisse tuli rootslane traavlikasvandust püsti panema eeskätt seepärast, et tahtis suurtest linnadest eemal vaikset kohakest. Rahulik kohake on traavlitele oluline, sest neist peavad saama sportlased. Ilvese sõnul on küllalt näiteid, kus end stressi jooksnud hobune tuuakse Toomale puhkama.

“Eks selleski spordimaailmas ole ravimid ja dopinguprobleemid, traavivõistlustel on hobustel dopingukontroll,” märgib Ilves.

Traavlid on üldjuhul loomult väga rahulikud, võistlevad juba kaheaastaselt ning hakkavad kõrgemasse seltskonda pürgima. Nagu tavalises spordis.

Kui inimspordis on enamikul aladel mehed ja naised eraldi, siis traavivõistlustel vahet ei tehta, märad ja täkud jooksevad koos. Ilvese kinnitusel tahavad paljud siiski täkkusid, kuna nood jooksvat paremini. “Täkk on muidugi võimsam, kuid ka paljud märad jooksevad väga hästi.”

Ilves märgib, et nemad Toomal masuaega ei tunne. Üle vajaduste pole kunagi elatud ja peremees on vajalikeks ostudeks alati raha leidnud. Seni saadi hein kätte teenustööd tellides, kuid teenuste pakkujad ei jõudnud õigeks ajaks kohale.

“Siis peremees ütles, et kvaliteetse heina saamiseks hakkame seda ise tegema, rentisime sel suvel uue heinateotehnika, mis on kavas PRIA toetuste abil välja osta,” rõõmustab Ilves, kellega kokku leiab hobusekasvanduses tööd viis inimest.

Kas Toomal tegeldakse põllumajandusega?

“Öeldakse, et hobused ei ole põllumajandus-, vaid lemmikloomad, PRIA maksab küll eesti tõuhobusele toetust, kuid meile mitte,” vastab Ilves. “Ent pindalatoetusi me saame, võime loota toetusi ka uue söödatehnika ostuks.”

Lõpuks viib Voldemar Ilves meid talli ja näitab Tooma ainsat nii-öelda päris täkku, kes vahel erandkorras ka mära juurde lastakse. Nimeks tal Born Quik.

“Ta on Matsi lemmiktäkk ja tema esimesi tõelisi tipphobuseid, olnud kõva jooksja ning ainuüksi sellega peremehele kaheksa miljonit Rootsi krooni sisse toonud. Ta on siin tegelikult pensionil,” selgitab Ilves ja paitab 22aastast mustjaskõrbi looma. “Järgmisel aastal on meiegi karja temalt üks varss tulemas. Kõva sõna.”


Traavlitõud

- Traavlitõud põlvnevad flaami hobusest, kes oli keskajal popu-laarne raudrüütlite ratsuna. Too oli üsna kiire tõug, kes suutis kanda kuni 200 kg kaaluvat ratsanikku koos varustuse ja raudrüüga. Flaami hobusest aretati hiljem hollandi traavel.

- Peale hollandi traavli on tuntumad veel ameerika, vene ja Orlovi traavlid.

- Eestis on saanud valdavaks traavlitõuks ameerika traavel, kes aretati Põhja-Ameerikas 18. sajandil peamiselt täisverelisest ratsahobusest. Tõu kujundamisel osalesid veel Norfolki ja hollandi traavlid, angloameerika tõug, kanada küliskäiguhobused. Suurt mõju avaldas täkk Hambletonian (snd 1849), kellel on üle 1300 järglase.

- Ameerika traavel ületab teisi traavlitõuge kiiruselt ning avaldab traavlikasvatusele praegu mõju kõigis Euroopa riikides ja Austraalias, Kanadas ja Uus-Meremaal.

Allikas: Eesti Traavliliit