Koeratoitu ostma minnes varuge selle koostise uurimiseks aega

Pőhimőtteliselt vőib koeratoidud jagada kolme rühma: nn tavaline marketitoit, keskmise hinnatasemega täistoit ja premium toit. 

Koerad on lihasööjad, neil on lühike seedekulgla ning puudub süljeensüüm amülaas, mis on vajalik tärklise seedimiseks. Seetőttu ei suuda koer näiteks tärkliserohket kartulit omastada. Lihasööjad loomad vajavad loomset proteiini, mis sarnaneb koera kehas olevate proteiinidega. Mingil määral on küll koerad kohanenud toitudega, kus on kőrge taimse proteiini sisaldus, kuid kőrge loomse proteiini ja loomse rasva sisaldusega toidud on koera jaoks kergemini omastatavad.

Kuidas siis toitu valida? Esimesena on toidupakil ära märgitud lihaosa, nt kana, lammas, kalkun jne. Kvaliteetses toidus on rasvhapete ja energia saamise tagamiseks vähemalt kaks rasvaallikat. Mõned koerakasvatajad soovitavad aegajalt toitu vahetada, sest koer vajab erinevaid rasvhappeid, st kui toit sisaldab vaid kana, siis jäävad koeral saamata kala, liha, sealiha jt rasvhapped. Kui toidus on mitmeid valkained, siis ei ole toidu vahetamine vajalik.

Valku on kuivtoitudes harilikult 18-32%, ideaalne oleks, kui valku oleks rasvast 10% rohkem.
Rasv on energiaallikas, üldiselt on kana ja kalkuni rasvhapped kőrgema kvaliteediga, nad on kergemini seeditavad ja omastatavad, neis on rohkelt küllastumata rasvhappeid. Rasva peaks olema kuivaines 7%. 

Mida kőrgem on toidu rasvaprotsent, seda vähem tuleb koguseliselt toitu anda. Rasvarikas toit seedib aeglasemalt ning vähendab mineraalainete omastamist, rasvarikastes toitudes peaks magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori osakaal olema kőrgem. Ideaalne kaltsiumi-fosfori suhe on 1,2-1,4:1.

Nahka ja karvkatet mőjutavad eelkőige taimsed őlid (sojaőli, seesamiseemne őli, maisiőli, linaőli jne).

Süsivesikud on koera seisukohalt tähtsuselt kolmandal kohal, nad sisaldavad tärklist ja suhkrut, samuti kiudaineid. Süsivesikute allikateks on riis, mais, kaer vői nisu. 

Kvaliteetses koeratoidus peaks olema 12-15 vitamiini ja 12-14 mineraalainet. Ilma veterinaari soovituseta ei tohiks premium toiduga toitmise korral vitamiine ega mineraalaineid juurde lisada.
Toidupaki pealt tuleks ka vaadata, mida on kasutatud säilitusainetena. Näiteks etoksikiin on koera oraganismile mürgine. Eelistada vőiks toitu, mille säilitusaineks on kasutatud C ja E vitamiini.
Millele veel tähelepanu pöörata? Sojajahu vői maisijahu kui valkude allikas ei tohiks olla toidupakil ära märgitud esimesena vői teisena. Nimelt on sojaproteiin koera jaoks raskesti seeditav ja omastatav. 

Luujahu on küll loomne proteiin, kuid liiga kehva kvaliteediga, et olla valkude allikaks. Pőhjus, miks seda kasutatakse, on tema odav hind. 

Samuti tuleks vältida toitu, kus on kiudainetena kasutatud aganaid ja purustatud pähklikoori, need vőivad rikkuda sooleseinu ja niiviisi vähendada toitainete imendumist ja seeditavust.

Niiskust peaks toidus olema alla 12%.

Toidupakkidelt pealt infot lugedes tundub, et mingit erilist vahet neil ju polegi. Vahe on siiski olemas, nimelt tooraines ja toidu valmistamise tehnoloogias. Selleks et laboratoorselt kőik klapiks, et oleks piisavalt valku, rasva jms, vőib kokku segada ka kilo kanasulgi, kanajalgu, vana nahkkinga, auto mootoriőli ja saepuru. 

Tavaliselt on esimesena toidupakil välja toodud liha, ehk siis see, mida toit peaks sisaldama kőige enam. Aga kui hoolikalt süveneda ja lugeda, vőib juhtuda et järgmisena mainitud toorainet on rohkemgi, see on lihtsalt teksti sisse “ära peidetud”. Näiteks nisu, nisukliid, nisujahu jne. Lőppkokkuvőttes on nisu ehk märksa rohkem kui liha. Sellist toitu tuleks vältida. Samuti tuleks vältida toitu, kus üks komponent on tugevalt ülekaalus.

Tihti on toidupakenditel kirjas mingi patendeeritud protsess – mida see tähendab? Patendeeritud protsessi olemasolul on toidu imenduvus ja seeditavus kőrge, tipptoitudel umbes 90%. Üldjuhul on premium klassi toitude omastatavus 90%, keskmise hinnatasemega täistoitudel 75-80% ja nn marketitoitudel 60-75%. 

Toidu omastatavus ja hind on tihti omavahel seotud, kőrge kvaliteediga toitained on kallid. Koeraomanik saab välja arvutada palju on tootja poolt soovitatud kogus ja kas kallis toit tegelikkuses ongi nii kulukas, kui esmapilgul tundub. Ka koera väljaheitest on näha, kui hästi koer toitu omastab.

Refereeritud toimetuse loal portaalist Koer.ee. 

Vt lisaks mõnede koeratoitude võrdluse tabelit.