Kolme hindaja antud hinnete keskmise alusel pärjati võitjateks eesti valgepealine utt nr 1457933 (omanik Tsura Talu OÜ Valgamaalt), eesti tumedapealine utt nr 851459 (omanik Sireli Talu (Lenne ja Tiit Kaivo) Harjumaalt) ning eesti kits nr 53365 (omanik Jaani Talu (Julika ja Joel Roos) Pärnumaalt). Muide, seesama kits krooniti võitjaks ka möödunud aastal.

Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuhi ja aretusspetsialisti Külli Vikati sõnul pidid võistlusele toodud loomad vastama kindlatele kriteeriumitele. “Utt või kits pidi olema vähemalt üks kord eluea jooksul poeginud, utte pidi olema pöetud alates möödunud aasta detsembrist, teada pidid olema tema põlvnemisandmed (vähemalt ema ja isa) ning ta pidi olema sündinud ja kasvanud Eestis,” selgitas Külli Vikat võistlustingimusi. Lisaks sellele pidi loom pidi olema näituseks nii palju ette valmistatud, et ta suudaks lõastatuna paigal püsida.

Kitse puhul kehtis veel erireegel – näitusele pidi loom tulema hommikul lüpstud udaraga.

“Kauneimaid valitaksegi välise ilu järgi, võrrelduna konkursile tulijatega. Samas, ega loomadega meelsasti üritustele ei tulda, ilma on mugavam,” lausus Vikat.

Milles lamba ilu siis seisneb? “Looma välimik peab proportsioonis olema. Näiteks väike pea ja suur kere või peenikesed jalad ja suur pea võrreldes kerega ei ole ilusa looma tunnusteks,” annab Külli Vikat lammaste ilumaailma kohta selgitusi. “Samuti ei ole teretulnud kõiksugused lohud, selg peab sirge olema ja seisma peab loom õigesti, samuti peab ta suutma käia koos talutajaga. Ka mängib rolli villa pikkus ehk siis millal looma pöetud on. Väga madala villaga loom ei ole ilusaim, väga kohev võib jälle ära petta välimiku vead. Sellest ka pügamise nõue. Eks värvus – eriti kitsede puhul – on ka oluline ja looma hoiak samuti!”

Sealsamas põllumajandusmuuseumi areenil peeti maha ka kitsede lüpsivõistlus. Sel aastal eraldi vaid kitsedele, varemalt on kitsi lüpstud koos lehmadega. Lüpsivõistluse võidu viisid koju Vaike talu perenaine Merike Bakhoff ja kits nr 47180 Pärnumaalt.