NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teata sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: registreeritud parimad uuemad vanemad
  • priit kelder

    30.05.2012 08:55
    Natuke rumal ja võhiklik küsimus delfil valmis treitud: lammaste murdmien ongi hundi ametikohustejärgne töö, mille tõttu ta kannabki metslooma nimetust. Kas ta peaks rohukõrt näksima või?
    Vasta
  • siim susi

    30.05.2012 08:59
    Täiesti normaalsed hundid,see ongi nende kohus lambaid murda.Sama võiks küsida metsamehelt kas ta on hull ,et metsa langetab.
    Vasta
  • lööme aga kõik maha, kes meid segavad...

    30.05.2012 09:04
    Inimesedki lähevad siin Eestimaal vaikselt hulluks, miks siis loomad ei või minna? Hundid murravad lambaid...mis uudis see on? Uudis oleks, kui lambad hunte murdma hakkaks. Loodusel on omad seadused ja kes on murdjaks sündinud, selleks ka jääb. Saaremaal polegi ju huntidel kedagi muud murda, kui lambaid, seda enam, kui ajakirjandust uskuda, need vabalt ja metsikult mööda saart ringi longivad. Loomi nende olemuse pärast maha nottida on ikka väga alatu, nad on ju sellisteks sündinud. Püüdke kinni ja toimetage mandrile, siin neil metsas ruumi ja tegevust rohkem ning jäävad lambad terveks ja küll hunt ka metsas söönuks saab, kui on mets.
    Vasta
  • jama

    30.05.2012 09:22
    niikuis inimene loodusele, nii loodus inimesele. te olete niipalju loodust reostanud ja lõhkund, metsi maha raiund ja loomi tapnud et ükskord peate ka teie karistuse saama. ärge imestage, suurem hullus on veel ees. inimene on looduses kõige suurem kiskja ja hävitaja. ka teie lambad on selleks et need kord tappa viia ja villa saada kasumi ja raha pärast. kui nüüd hund need murdis siis jäite vaid rahast ilma, mitte et lammastest midagi oleks. vaadake oma sisemist kurjust, ennekui looduse üle kohut mõistate.
    Vasta
  • Tuleb...

    30.05.2012 09:53
    ...ussisõnad ära õppida ja hunte lüpsma hakata.
    Vasta
  • täiesti hullunud...

    30.05.2012 10:10
    ööl vastu teisipäeva (eilset) murti veel 16 lammast Sõrves
    http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artik...
    Vasta
  • huhu

    30.05.2012 10:18
    ei usu, et hundi mõistus inimese omast üle käib...
    Vasta
  • krt

    30.05.2012 10:32
    Mitte hullud hundid, vaid metsistunud koerad!
    Vasta
  • vot

    30.05.2012 10:47
    Kunagi oli ka uudis, et hundid palju pahandust teinud. Ei mäleta täpselt, keda tookord murti, kas lambaid või ketikoeri, kuid kõigepealt aeti see huntide süüks, hiljem selgus, et see oli hulkuvate koerte töö. Kas nüüdki võime kindlalt öelda, et need murdjad mitte hulkuvad koerad ei olnud? Ja üleüldse peaks lambakasvatajad tegema ka ise investeeringuid lammaste turvalisuse nimel. Lambakasvatajaid, kes huntide hävitamist taotlevad, võiks võrrelda korteriomanikuga, kes korteriukse lahti jätab ja pärast üle ilma pasundab, kui suurt kahju talle vargad teinud on. Nii ikka ei saa, et hävitame ära kõik, mis meie heaolu segab ja siis hiljem kahetseme, et ei osanud selle tagajärgi ette näha. Lambakasvatajatel oleks aeg mõista et hundid kuuluvad meie loodusse, neil on ka oma osa ökosüsteemis. Ökosüsteem on väga habras ja haavatav, sellesse ei saa suhtuda vaid omakasu mätta otsast, nagu paljud maainimesed mõtlevad.
    2 vastust
    Vasta
  • mumm

    30.05.2012 12:52
    hullud ja uhked on nad
    Vasta
  • juss

    30.05.2012 13:31
    Kas on kindlaks tehtud, et tegu on ikka hundiga. Sellist mõttetut murdmist harrastavad rohkem rikutud närvikavaga koerad. Veel prognoosimatumalt käitub hundi ja koera ristand.
    Vasta
  • kindlasti

    30.05.2012 13:33
    on tegemist penidega. Asjatundmatud käivad takseerimas või panevad diagnoosi telefoni teel. Kes muu see ikka murrab kui hunt. Koeravolaski kangelastegude eest ei maksa paraku keegi hüvitist
    Vasta
  • saarema lambakasvatajad,

    30.05.2012 13:36
    minge p....se! ainukesed hullud olete teie ise. Järjest iga nädal tuleg jube haigeid artikleid, mis otsivad põhjusi, et hundid maha tappa. Loomulikult hunt ootab võsas oma võimalust ja kui valvur korra ära käib, teeb hunt oma töö.. kuidas see veel siis käima peaks?? see on tema töö, aga sinu kui lambakasvataja töö on rakendada valvemeetmeid. Kuradi hädised tüübid- ei raatsi kulutada karja valeveks ja on selle asemel nõus metsloomi asjatult tapma. Paneb imestama, kuidas talu- ja loomapidaja nii looduskauge ja loll saab olla.
    Vasta
  • Juku

    30.05.2012 13:55
    Hundid ei ole hullud, vaid lambakasvatajad ei hooli oma lammaste eest.
    Lammaste peremees jättis lambad ilma valveta ja hundid või hulkuvad koerad tegid õigesti, et murdsid valveta jäetud lambad maha.
    Peremehele endale tuleks mõistus pähe panna, aga mida sa tahad, kui kolm klassi haridust vennaga kahe peale. Mõistust ei saavat osta, kuid lambaid saab jällegi osta, kui raha on.
    Nii lihtne see ongi.

    Loodusseadusi tuleb austada ja täita, mitte neid, mis meie riigikogulased susserdavad, või õigemini ajavad raha oma tasku.
    Vasta
  • Maamees

    30.05.2012 14:19

    Lolle ametnikke ja niisama arvuti taga persetajaid on liiast palju siginenud. Vanas Eesti Wabariigis otsustas ikka küla kogukond ise mida teha ülekäte läinud huntide ja rebastega. Müüdi ju isegi ametlikult mürgisöötasid kahjurloomade tõrjeks. Meie riik on läinud liberaalse turumajanduse teed kus on võim antud ärikatele kes on huvitatud kodumaise tootmise väljasuretamisest. Brüsselis istuv ametnik pole õige otsustaja meie maaelu üle sest ta ei tunne kohalikke olusid. Kui Euroopas pole hunte siis see ei tähenda et meil siin peaks vägisi ülekäte läinud kiskjaid alles hoidma. Rebastega juba tehti lollus, selle asemel et premeerida jahimehi rebase laskmise eest külvame marutaudi vaktsiini lennukilt. Kärntõbi levib rebastelt koduloomadele ja arvan et Saaremaa hundid võivad olla kärnas, miks nad muidu käituvad erandlikult.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Khmdi

    30.05.2012 14:33
    Kas lambakasvatajad ei suuda oma lambakarjale koeri valvama panna?
    Odavam on lambad paarile kaukaasia lambakoerale sööta, kui neid huntidele kinkida.
    Ju siis on lambapidajad ise saamatud, et aina vinguvad aga ise midagi ette ei võta. Sama lugu on rebastega - neid on juba nii palju, et nad ohustavad oma kärntõvega koduloomi, aga ikka ei viitsita neile jahti pidada.
    Vasta
  • Raskemetalli puuduse viga!

    30.05.2012 14:56
    Olen aastast 1992 kaotanud 36 lammast,mitte kunagi huntide tõttu!Murdmised alati reede õhtu-kuni pühapäeva lõuna.Naaberkülades on olnud koosviibimisi,kus rahvast linnast ja kaugemalt koos lemmikloomadega!Sellise tõve vastu aitab Plumbumi manustamine mänguhimulisele!
    Vasta
  • Ärge te öelge , kuidas maal peab elama, ja ma ei ütle teile kuhu te peate minema!

    30.05.2012 15:28
    kogu euroopas peetakse loomi nii nagu eestis ,aga sinu sugused linnalapsed tahavad elada nagu euroopas. talumees elabu nagu Aafrikas. ja see ööseks lambad lauta ajamis jutt on vene ajast kui inmesel oli viis kuus looma. paari sajaseid karju ei aeta kuskil euroopas lauta. laudad on ehitatu nii et põhikari näiteks 200 looma talledega sinna ilusti ära mahub. suvel kasvavad talled suureks ja siis on loomi 500 tuuri. nii suurt lauta ei ehitata kuskil sest talvel ei kütaks põhikari seda ära ja sündinud talled külmuks surnuks.
    2 vastust
    Vasta
  • jor

    30.05.2012 16:43
    kindlasti hullud, ega siis ükski terve mõistusega hunt lambaid murdma hakka :-)
    Vasta
  • Hundipoliitik

    30.05.2012 17:06
    Üks informatiivsemaid hunditeemalisi lehti on meie naabritel – soomlastel:
    http://www.tunturisusi.com/index.htm
    Sellelt lehelt võib leida hundi kohta erinevat materjali. Sealhulgas nii lähipiirkonna (Soome, Rootsi) kui ka kaugemaid hundiprobleeme.
    Üllatavad olid Rootsi probleemid kui 2010-2011 talvel oli Rootsis 235 - 266 hunti, siis leiti, et neid on liialt palju. Nüüdseks on sealne valitsus otsustanud max 210 hunti ja nüüd on „hundisõbrad“ pöördes.
    Soomes on 2012 kevadel 240-260 hunti, neist siis 170-180 täiskasvanud hunti ja 70-80 kutsikat. Samuti suured probleemid.

    Aprillis 2012 võeti vastu Eesti Looduskaitse arengukava aastani 2020.
    Milles muuhulgas nähakse ette huntide arvukuse baastasemeks 2011-ndal aastal 200, saavutustasemeks 2020-ndaks aastaks 200.

    Seda kõike 10 korda väiksema pindalaga Eestis.

    Veidi ka ajalugu:

    Hundid söönud, lambad terved.
    Artikkel: Peep Männil, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist

    Milline võiks olla huntide arvukus Eestis? Kas varemalt keskkonnastrateegias nimetatud 40 või suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas väljapakutud 100-200 isendit. Või hoopis vähem või rohkem. Jätaks seekord kõrvale Euroopa Liidu ja lähtuks rohkem kohalikest ja eriti kohalikest jahinduslikest huvidest.
    Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe. Samamoodi, nagu me püüame hoida oma looduslikku mitmekesisust, peaksime hoidma ka jahinduslikku mitmekesisust. Peaksime seisma ka nende jahimeeste eest, kes hundijahti jahina oluliseks peavad. Sellest aspektist lähtuvalt võiks meil olla mitte alla 200 hundi, sellest hulgast võiks siis aastas küttida 70.

    Loe edasi: Eesti Jahimees 2/2002
    http://arhiiv.koolielu.ee/print.php?print=2851

    Paraku lõppenud jahihooajal kütiti 149 hunti, 2010/2011 hooajal 125. Kui võtta aluseks Peep Männili matemaatika, siis on Eestis tublisti üle .... hundi.

    Midagi on väga valesti selles hundipoliitikas!!!

    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 25 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused


 
 
 
 
Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Maalehe toimetus
Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik


Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717


E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee