|
Maaleht AS Eesti Ajalehed Narva mnt 11e, 10151 Tallinn Maalehe toimetus Narva mnt 13, 10151 Tallinn Pank: SEB Pank 10002019347001, kood 401 Äriregistri nr: 10004521 Üldtelefon: +372 661 3300 Faks: +372 661 3344 E-postl: ml[at]maaleht.ee Toimetuse kontaktid Mis on Maaleht.ee E-post: veeb[at]maaleht.ee Kasutajatingimused |
Reklaam / Advertising Trükireklaam Internetireklaam Lisade ilmumise graafik Telli reakuulutus Vaata kuulutusi Kontakt: +372 661 3333 E-post: reklaam[at]maaleht.ee |
Tellimine Probleemid kättetoimetamisega: Maaleht: +372 661 3366 Eesti Post: +372 661 6616 Express Post: +372 617 7717 E-post: tellimine[at]maaleht.ee Tellimisinfo |
Maalehe Raamat Telefon: +372 661 3390 Faks: +372 661 3344 E-post: raamat[at]maaleht.ee www.mlraamat.ee |
Ajakirjad Maakodu Telefon: +372 661 3370 E-post: maakodu[at]maaleht.ee www.maakodu.ee Maamajandus Telefon: +372 661 3381 E-post: maamajandus[at]maaleht.ee www.maamajandus.ee |
Kas Saaremaal lambaid murdvad hundid on hullud?
priit kelder
siim susi
lööme aga kõik maha, kes meid segavad...
jama
Tuleb...
täiesti hullunud...
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artik...
huhu
krt
vot
mumm
juss
kindlasti
saarema lambakasvatajad,
Juku
Lammaste peremees jättis lambad ilma valveta ja hundid või hulkuvad koerad tegid õigesti, et murdsid valveta jäetud lambad maha.
Peremehele endale tuleks mõistus pähe panna, aga mida sa tahad, kui kolm klassi haridust vennaga kahe peale. Mõistust ei saavat osta, kuid lambaid saab jällegi osta, kui raha on.
Nii lihtne see ongi.
Loodusseadusi tuleb austada ja täita, mitte neid, mis meie riigikogulased susserdavad, või õigemini ajavad raha oma tasku.
Maamees
Lolle ametnikke ja niisama arvuti taga persetajaid on liiast palju siginenud. Vanas Eesti Wabariigis otsustas ikka küla kogukond ise mida teha ülekäte läinud huntide ja rebastega. Müüdi ju isegi ametlikult mürgisöötasid kahjurloomade tõrjeks. Meie riik on läinud liberaalse turumajanduse teed kus on võim antud ärikatele kes on huvitatud kodumaise tootmise väljasuretamisest. Brüsselis istuv ametnik pole õige otsustaja meie maaelu üle sest ta ei tunne kohalikke olusid. Kui Euroopas pole hunte siis see ei tähenda et meil siin peaks vägisi ülekäte läinud kiskjaid alles hoidma. Rebastega juba tehti lollus, selle asemel et premeerida jahimehi rebase laskmise eest külvame marutaudi vaktsiini lennukilt. Kärntõbi levib rebastelt koduloomadele ja arvan et Saaremaa hundid võivad olla kärnas, miks nad muidu käituvad erandlikult.
Khmdi
Odavam on lambad paarile kaukaasia lambakoerale sööta, kui neid huntidele kinkida.
Ju siis on lambapidajad ise saamatud, et aina vinguvad aga ise midagi ette ei võta. Sama lugu on rebastega - neid on juba nii palju, et nad ohustavad oma kärntõvega koduloomi, aga ikka ei viitsita neile jahti pidada.
Raskemetalli puuduse viga!
Ärge te öelge , kuidas maal peab elama, ja ma ei ütle teile kuhu te peate minema!
jor
Hundipoliitik
http://www.tunturisusi.com/index.htm
Sellelt lehelt võib leida hundi kohta erinevat materjali. Sealhulgas nii lähipiirkonna (Soome, Rootsi) kui ka kaugemaid hundiprobleeme.
Üllatavad olid Rootsi probleemid kui 2010-2011 talvel oli Rootsis 235 - 266 hunti, siis leiti, et neid on liialt palju. Nüüdseks on sealne valitsus otsustanud max 210 hunti ja nüüd on „hundisõbrad“ pöördes.
Soomes on 2012 kevadel 240-260 hunti, neist siis 170-180 täiskasvanud hunti ja 70-80 kutsikat. Samuti suured probleemid.
Aprillis 2012 võeti vastu Eesti Looduskaitse arengukava aastani 2020.
Milles muuhulgas nähakse ette huntide arvukuse baastasemeks 2011-ndal aastal 200, saavutustasemeks 2020-ndaks aastaks 200.
Seda kõike 10 korda väiksema pindalaga Eestis.
Veidi ka ajalugu:
Hundid söönud, lambad terved.
Artikkel: Peep Männil, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist
Milline võiks olla huntide arvukus Eestis? Kas varemalt keskkonnastrateegias nimetatud 40 või suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas väljapakutud 100-200 isendit. Või hoopis vähem või rohkem. Jätaks seekord kõrvale Euroopa Liidu ja lähtuks rohkem kohalikest ja eriti kohalikest jahinduslikest huvidest.
Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe. Samamoodi, nagu me püüame hoida oma looduslikku mitmekesisust, peaksime hoidma ka jahinduslikku mitmekesisust. Peaksime seisma ka nende jahimeeste eest, kes hundijahti jahina oluliseks peavad. Sellest aspektist lähtuvalt võiks meil olla mitte alla 200 hundi, sellest hulgast võiks siis aastas küttida 70.
Loe edasi: Eesti Jahimees 2/2002
http://arhiiv.koolielu.ee/print.php?print=2851
Paraku lõppenud jahihooajal kütiti 149 hunti, 2010/2011 hooajal 125.Kui võtta aluseks Peep Männili matemaatika, siis on Eestis tublisti üle .... hundi.
Midagi on väga valesti selles hundipoliitikas!!!