Igal lihaveisekarjal peaks olema bioturvalisuse programm
Eestis on riigi tasandil kehtestatud bioturvalisuse programmid vaid õigusaktidega reguleeritud haiguste suhtes (näiteks veiste tuberkuloos, leukoos ja brutselloos). Muude haigustekitajate osas on bioturvalisuse tagamine iga loomapidaja enda vastutusel.
Karja toodud nakkushaigusel võivad olla väga tõsised tagajärjed loomade tervisele ja tootmisvõimele, millega kaasneb märkimisväärne majanduslik kahju suurenenud haigestumise, suremuse ja veterinaarsete kulude, aga ka haiguse tõrjega seonduvate kulutuste näol. Mõnedest nakkushaigustest (näiteks paratuberkuloos) on lihaveise karja väga raske või praktiliselt võimatu vabastada. Nakkushaigusi on alati odavam ja lihtsam ennetada kui tõrjuda.
Bioturvalisuse järgimine aitab suurendada karja loomade väärtust. Järjest enam pööratakse Euroopas tähelepanu mitmete seni laialt levinud haiguste tõrjele (veiste nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa jt) ja üha enam piirkondi saavutavad nende haiguste suhtes vaba staatuse.
Halvema tervisestaatusega karjadest ei soovita aga loomi osta, seda nii riigisisesel kui rahvusvahelisel kauplemisel.
Paljud Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid on kehtestanud piiranguid loomade impordil haiguste suhtes, mille puhul Euroopa Liidus piirangud puuduvad (näiteks leptospiroos).
Bioturvalisus on ka oluline valdkond inimese tervist ja toiduohutust silmas pidades. Näiteks kehtestatakse salmonelloosi nakatunud karjale kitsendused nii elusloomade müügil kui lihasaaduste ja piima turustamisel. Loomapidaja võib ise nakatuda äiteks npügaraia, leptospiroosi, salmonelloosi või krüptosporidioosi tekitajatega.
Kuidas bioturvalisuse programmi koostada ning millistest komponentidest see koosneb, sellest loe pikemalt SIIT.
Nakkused, mille suhtes peaks Lääne-Euroopast ostetavate
loomade puhul (olenemata riiklikest regulatsioonidest) küsima täiendavaid garantiisid loomade müüjalt, on:
• Leptospiroos (eriti serotüüp L. hardjo, mis on veistele kohanenud leptospiroosi tekitaja)
• Kampülobakterioos (Campylobacter fetus, mida Eestis ei ole veel diagnoositud)
• Trihhomonoos (Eestis ei ole veel diagnoositud)
• Veiste viirusdiarröa viirus
• Paratuberkuloos
• Neosporoos
• Salmonelloos
• Mäletsejaliste katarraalne palavik (sinikeel e bluetongue)
• Schmallenbergi viirus
Teatud puhkudel ka:
• Veiste enzootiline leukoos (VEL)
• Tuberkuloos
• Brutselloos
