|
Märgukirjale alla kirjutanud fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm märgib, et suurkiskjate kaitse korraldamise suurim probleem tänases Eesti ühiskonnas on jahimeeste konkurents suurkiskjatega ning suurkiskjate tekitatud kahjud loomakasvatusele.
Salmi sõnul on vastuvõetamatu, et mõned jahimehed näevad kõiki ulukeid vaid pelgalt neile kuuluva jahiressursina. "Tuleks aga endale aru anda, et metsloomad ei ole lihtsalt mingi ressurss, vaid looduse osa," ütles Jüri-Ott Salm Saarte Häälele.
Teine huvigrupp, kellega ELF peab vajalikuks kompromisse leida, on loomakasvatajad, kelle suhtumist suurkiskjatesse mõjutab eelkõige riigi suhtumine kiskjakahjude ennetamise ja kompenseerimisega seotud tegevusse.
ELF soovib teavet, kui kiiresti menetleb keskkonnaamet kiskjatega seotud kahjusid ja millise ajaperioodi jooksul jõuab raha kahju kannatanud talunikuni. Samuti tunneb ELF huvi, kuidas on keskkonnaametil korraldatud suhtlus talunikega tööajavälisel ajal ja kas on tagatud võimalike kiskjate tehtud kahjude hindamine. "Seda, kui talunik saab raha kätte pool aastat hiljem kahjujuhtumist, ei saa mitte kuidagi pidada normaalseks viisiks kompensatsioone välja maksta," ütles Jüri-Ott Salm.
ELF leiab, et üle vaadata tuleks ka põllumeestele loomade ja lindude tehtud kahju hüvitamise määr ja põhimõtted. Kui talunik on kõiki võimalikke kaitsemeetmeid rakendanud ja kui tal ikkagi kahjusid tekib, siis tuleb talle kahju ka kompenseerida.
