|
Sealihatootjad tegid põllumajandusministrile märgukirja, milles selgitasid sealihatootmise probleeme ja tegid ettepanekuid sealihasektori toetamiseks uue maaelu arengukava raames 2014.–2020. aastal, kirjutab Saarte Hääl.
Seakasvatajate hinnangul takistab Eesti seakasvatuse arengut võrreldes Lääne-Euroopaga ühise töötlemisettevõtte puudumine. Lihakombinaadi rajamiseks oleks vaja maaelu arengukavas luua seakasvatajatele eraldi meede ühisinvesteeringute toetamiseks.
Kehtivad investeeringutoetuse saamise tingimused on omakapitali kõrge nõude ja varasema tegutsemise nõuete tõttu sealihatootjatele oma kombinaadi ehitamiseks liiga rasked täita. Praegune investeeringumeede toetab olemasolevaid eraettevõtteid, mis kasutavad pahatihti importtoorainet ega anna Eesti seakasvatajale võimalust osaleda tootmisahela viimastes lülides.
Tõuaretustöö ja liha väärindamine ühistute kontrolli all muudaks seakasvatajate jaoks kogu tootmisprotsessi rahastamist paindlikumaks, leiavad seakasvatajad ministrile saadetud kirjas, kus märgitakse, et ühistulise tapamaja investeerimisvajadus oleks hinnanguliselt 20 miljonit eurot.
