Kitsi ja lambaid ei tohi enam okastraadi taha panna
Põllumajandusministeerium on ette valmistanud ja teistesse ministeeriumitesse kooskõlastusringile saatnud määruse "Nõuded lamba ja kitse pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele". Loomakasvataja jaoks ilmselt kõige olulisem ja rahanõudvam on säte, mis keelustab okastraataia kasutamise alates 2019. aasta augustist.
Loomakaitseseaduses sätestatud üldised suunised ja nõuded põllumajandusloomade pidamise ja kohtlemise kohta. Määruse eelnõus on käsitletud lamba ja kitse pidamise täpsemaid nõudeid, kuna üldised nõuded ei ole osutunud lammaste ja kitsede heaolu tagamiseks piisavaiks, seda eriti järelevalve seisukohalt.
Loomadega vahetult tegelevatel inimestel peavad olema selleks piisavad teadmised ning vastavad praktilised oskused. Nad peavad tundma lammaste ja kitsede anatoomiat, füsioloogiat ning käitumisharjumusi. Teadmised võivad olla omandatud praktilise töö käigus ja spetsiaalset koolitust läbima ei pea. Loomapidaja peab tagama, et oleks rakendatud vajalikud meetmed kaitsmaks loomi kiskjate rünnakute eest.
Haige loom peab saama abi
Siseruumides peetavate loomade tervist tuleb kontrollida üks kord ööpäevas. Põhjalikum kontroll teostatakse vaid nende loomade suhtes, kellel see üldkontrolli tulemusel peetakse vajalikuks. Välitingimustes peetavaid loomi kontrollitakse selliste vaheaegadega, mis on piisavad pikaajaliste kannatuste vältimiseks. Iga haigestunud või vigastatud loom peab saama vajalikku ravi. Haigete loomade jaoks peab olema loodud võimalus nende eraldamiseks ülejäänud karjast ja lamamiseks kuival allapanul.
Siseruumides peetavate loomade tervist tuleb kontrollida üks kord ööpäevas. Põhjalikum kontroll teostatakse vaid nende loomade suhtes, kellel see üldkontrolli tulemusel peetakse vajalikuks. Välitingimustes peetavaid loomi kontrollitakse selliste vaheaegadega, mis on piisavad pikaajaliste kannatuste vältimiseks. Iga haigestunud või vigastatud loom peab saama vajalikku ravi. Haigete loomade jaoks peab olema loodud võimalus nende eraldamiseks ülejäänud karjast ja lamamiseks kuival allapanul.
Liigikaaslane peab silma all olema
Lammaste ja kitsede pidamise ruum või ehitis (sh kasutatavad vahendid ja seadmed) peavad olema kergesti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Kuna tegemist on karjaloomadega, peavad lambad ja kitsed liigikaaslasi nägema ja nendega suhelda saama. Üksikult võib looma pidada vaid veterinaararsti ettekirjutusel.
Ruumide planeering peab võimaldama loomad hädaolukorras kiirelt välja viia. Lisaks peab lammaste ja kitsede pidamise ruum olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.
Aedikute piirde konstruktsioon ja materjal ei tohi võimaldada looma pea kinnijäämist. Okastraadi kasutamine on keelatud. Selle nõude rakendamiseks on antud üleminekuaeg 10 aastat. Lamba ja kitse lõastamise korral tuleb lõastamisvahend kokkukeerdumise vältimiseks varustada kahe pöörlaga.
Põranda konstruktsioon peab tagama vedelate väljaheidete äravoolu või imendumise. Põrand ei tohi kahjustada loomade sõrgu ega udaraid. Osa põrandast peab olema kasutatav kuiva, küllaldase allapanuga lamamisalana, kuhu kõik loomad korraga ära mahuksid.
Ruumi või ehitise õhuvahetus, mis on tagatud soojustuse, kütte, ventilatsiooni ja muude vahenditega, peab kindlustama loomade tervist mitte kahjustava õhuniiskuse, -temperatuuri ning õhu gaasisisalduse. Müratase ei tohi ületada pidevalt 65 dB. Loomi ei tohi pidada pidevalt pimedas. Juhul kui loomapidamisruumis puudub loomulik valgustus, peab kunstlik valgustus olema sisse lülitatud vähemalt vahemikus 9.00-17.00.
Lammast tuleb pügada ja kitse lüpsta
Lambaid ja kitsi ei tohi sisetingimustes pidada suuremas rühmas kui 50 looma. Ka ei tohi neid siseruumides alaliselt lõas pidada.
Lammast tuleb pügada vähemalt üks kord aastas isiku poolt, kellel on selleks vajalikud oskused ja kogemused. Seedehäirete vältimiseks tuleb lammas fikseerida külili või istuvasse asendisse. Fikseerimiseks ei tohi kasutada elektrilisi uimastusvahendeid. Vastpügatud lammast ei tohi külma ja kuuma ning päikese või tugeva tuulega pidada välitingimustes.
Lüpsil olevaid kitsi tuleb lüpsta vähemalt üks kord päevas või sagedamini.
Karjatee ääred takjavabaks
Karjatamisperioodil peavad loomad pääsema karjamaale. Karjatee peab olema turvaline. Teekate (bituumen, õli) ei tohi loomi määrida. Teeääred tuleb puhastada takjatest ja ohakatest. Karjamaalt tuleb eemaldada teravad esemed. Piirdeaiad peavad olema korras. Elektripiitsa võib kasutada vaid täiskasvanud mittetiinete loomade ajamiseks.
Välitingimustes peetavaid lambaid ja kitsi tuleb kaitsta ilmastikutingimuste eest. Loomapidaja ei tohi kasutada loomade ajamiseks koera, kes loomi vigastaks. Loomade lõastamisel välitingimustes peab lõastamisvahend olema vähemalt 3 meetrit pikk.
Söödanõud ja sõimed ning joogikohad peavad olema kõikidele loomadele kättesaadavad. Joogivesi ei tohi jäätuda. Sõimepikkust peab jätkuma vähemalt 35 cm lamba ja kitse ning 45 cm tiine emaslooma kohta. Nippeljootjate kasutamist tuleb loomadele õpetada.
Okastraadile kehtestatakse üleminekuaeg
Määruse eelnõu kohaselt peavad loomapidajad hakkama nõudeid täitma alates 2009. aasta 1. augustist, välja arvatud okastraadi mittekasutamine, mida nad peavad täitma alates 2019. aasta 1. augustist. Jõustumisnorm sätestatakse arvestusega, et kõikidel loomapidajatel oleks piisavalt aega asendada kasutusel olevad okastraataiad muust materjalist aedadega. Määruse koostajad on arvanud, et loomapidajatel võib tekkida väheseid kulutusi seoses okastraataedade asendamisega.
Eelnõuga on tutvunud Eesti Loomakaitse Seltsi, Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Lambakasvatajate Selts. Nende poolt esitatud märkuste ja ettepanekutega on võimalusel arvestatud.
Lammaste ja kitsede heaoluga seotud teadusuuringuid Eestis teadaolevalt tehtud ei ole. Seetõttu on nõuete väljatöötamisel tuginetud teiste riikide (Soome, Ühendatud Kuningriik) uuringutele ning nende alusel kehtestatud lammaste ja kitsede pidamise nõuetele.
