Suure suve hääled

Juba siis, kui hein rinnuni sirgus ja esimesed kuldnokapojad pesast välja lendasid, oli tunda suure suve lähedust. 

Ei ole häälekamaid päikesetõusu eelseid hommikuid, kui olid nädalad enne jaanipäeva – kõik olid kohal ja kõik veel laulsid. 

Nüüd, juuli esimestel päevadel – paar nädalat on kauaoodatud suvi kõigi oma rõõmudega kohal olnud –, võib märgata esimesi vaikijaid.

Ööbik alles laksutas, aga enam ei laksuta. Või kui, siis harva. Küllap on ta, õnnetu, vanapoisiks jäänud. Ja käol pole pooltki seda hoogu, mis oli juuni algul. Ju on jälle okka alla neelanud ja kulliks muutunud. Nii arvati ennemalt, kui kukulind suvel kukkumise lõpetas.

Kevadehääled on tasapisi muutunud suvehäälteks, aga õnneks jagub neid küllaga. On päevaseid soliste ja ka öölaulikuid, kelle looming just öösel eriliselt mõjule pääseb. Põõsalinnud ja roolinnud on praegu iseäranis hoos. 

Mustpea-põõsalinnu kirglik flööt hommikuses võsas on ületamatu. Aga soo-roolinnu kiirustav, teisi linde jäljendav helirida kõlab nii meisterlikult ja lõbusalt, et veab mõne öise kuulaja näo vägisi naerule.

Ritsiklindude kõrge sirin tuleb ikka veel linnu nokast, alles suve teises pooles võtavad ritsikad ja rohutirtsud selle ameti üle. 

Öösorr ketrab männikus ja rukkirääk rääksub heinamaal. Metskurvits patrullib kevadest saati edasi-tagasi lennates ja naljakalt krooksudes metsade kohal. Küllap ta teab, et veel on lootust.

Ka rebasel on palju tegemist. Ajal kui pojad urus sirguvad, tuleb vanematel joosta kas või jalad villi. Õnneks on loodus katnud suve algul ka rebase jaoks rikkaliku toidulaua.

Selle aasta orhidee. Kahelehise käokeele lõhna nautimiseks tuleb talle lähe­-
neda öösel – ainult siis laseb ta tunda oma õite lummavat aroomi. Sellepärast on ta tuntud ka ööviiuli nime all.

Mudatilder - selle suve esimene fotomodell. Kell neli hommikul, kui suvel vanust vaid kaks tundi, sättis tilder end soos kuuse otsa, olles nähtavalt ja kuuldavalt häiritud inimese lähedusest. Küllap olid tildri pojad mõnel soomättal rohu sees peidus.

Väsimatu rääksuja kõrges rohus. Rukkirääk, rohumaade ja põldude lind, on tuntud hääle, aga mitte välimuse poolest. Ööd läbi võib ta suve alul rääksuda, paremal juhul 3-4 lindu ühel heinamaal. Kehvematel juhtudel, ja seda juhtub kahjuks liigagi sageli, jäävad pesa või pojad varajase niidumasina ette. Nii jääb räägu hääl meil aina harvemaks ja harvemaks.

Süüa! Rohkem süüa! Kivitäksi jõnglane nõuab emalt aina uusi putukaid. Kivitäksi emalinnud olla paremad ja hoolikamad toitjad kui isalinnud.

VarahommikuNE VALGUS LÄBI PUUVÕRADE. Suvehommikud rõkkavad linnulaulust ning just varavalges on linnud parimas lauluhoos. Tuleb vaid ärgata koos päikesega ja kuulata.

Külg külje kõrval elutee alguses. Hall-kärbsenäpp kasvatab pojad üles inimese lähinaabruses, olgu selleks või puuriit maja seina ääres, kus enne tuule tiibadesse saamist
pojad üheskoos vanematelt toidupalukesi ootavad.