Nugise rünnaku ohvriks langes 20 mesilasperet
Pärnumaa Mesila talu 160 mesilasperest on nugise rünnaku ohvriks tänavu langenud juba tervelt 20.
Peremees Vahur Talimaa sõnul on nugiste arvukus kohutavalt kasvanud.
“Süüdi on vaktsiinipalad, nugiseid on nii palju,” leidis mesinik, lisades, et mingit kaitset nende ulukite vastu pole ning tekitatud kahju riik ei kompenseeri.
Talimaa sõnul peaks nugiste tekitatud kahju eest vastutama riik, sest metsloomad on riigi omand. Ta helistas ka Pärnu keskkonnaametnikule, kes oli mure üle vaid naernud.
“Mesinikul on kaks suuremat vaenlast: nugis ja rähn, kes siis küüsi või nokka käivad tarude peal teritamas,” tõdes samuti Pärnu maakonna Veski talu mesinik Arvi Mölder.
Temal on igast mesilaste grupist käidud ühe-kahe taru kallal, kuid ühtegi peret päris ära hävitatud ei ole. Kui suurt kahju nugised teha võivad, selgub märtsi lõpus, kuna just praegu on nugised kõige tegusamad.
Kaugemad pered on mesinik katnud võrkkastiga ning neid metsikud kurikaelad rüüstama ei pääse.
Võrk on aga kallis ning ühe rulliga, mis maksis paar tuhat krooni, saab katta kõigest 10 taru, nentis Mölder.
Nugistega on hädas ka Põlvamaa mesinik Maidu Kukk. “Talvel on nad kogu aeg tarude juures.”
Teine suur kahjutekitaja on Kuke sõnul karu, kes peagi ärkama hakkab.
“Aprilli alguses on nad väga näljased ning tuleb teha kõik, et nad mee maitset suhu ei saaks,” rääkis mesinik. “Praegu ongi mure, et suure lumega ei saa elektrikarjust, mis hoiab neid väga hästi eemal, panna.”
Maidu Kukel on igal aastal karude saagiks langenud kaks-kolm peret.
Lisaks loomadele tekitavad palju häda ka rähnid ja tihased.
Härna ja Eimar Põesaste Lääne-Virumaalt Aaviku talust rääkisid, et neil käis tänavu esimest korda kahju tegemas rähn.
“Kümme aastat pole keegi midagi teinud, ja nüüd siis rähn,” rääkis Eimar Põesaste. “Toksis kohe 10x15sentimeetrise augu plasttarusse.”
KOMMENTAAR
Tõnu Talvi
keskkonnaameti looduskaitse-bioloog
Nii Eestis kui ka Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud looduskaitseliselt oluliste liikide, nagu näiteks suurkiskjad (hunt, karu, ilves), aga ka haned, lagled, sookured, kotkad ning hülged tekitatud kahjud peab looduskaitseseaduse alusel hüvitama riik.
Selle alla käivad ka näiteks need kahjud, mida tekitavad mesinikele pruunkarud.
Jahiulukite (näiteks metssiga, põder, aga ka metsnugis, kobras, mäger, rebane jt) kahjustuste heastamise kord on sätestatud jahiseaduses.
Nende ulukite tekitatud kahjustused peavad hüvitama vastava jahipiirkonna kasutajad. Seda aga juhul, kui nende ulukite tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus selles piirkonnas lubatud maksimumi.
Andres Talijärv
keskkonnaministeriumi asekantsler
Riik korvab osa ulukite tekitatud kahjud. Need on just need liigid (hunt, ilves, karu), kelle küttimist riik väga rangelt reguleerib. Kahjusid, mille on tekitanud niisugused liigid, kelle majandamist korraldavad jahimehed, riik ei kompenseeri.
