Metssigade lisasöötmine muudab seakarjad nõrgemaks
Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonnas on valminud eelmise talve andmete põhjal metssigade viljakusnäitajate uuring.
Uuringuaruande koostaja Rauno Veeroja märgib selle sissejuhatuses, et Eestis on metssigade arvukus viimase 10–15 aasta jooksul märgatavalt kasvanud niisamuti nagu paljudes teistes Euroopa riikides.
Vahe on aga selles, et Kesk-Euroopas on arvukuse kasvule oluliselt kaasa aidanud intensiivne põllumajandus, eeskätt teraviljakasvatus, kuid Eestis tõenäoliselt hoopis intensiivne lisasöötmine.
Varakult suguküpsed
Uuring tugines kütitud emiste sigimiselundkondade analüüsile ega võimaldanud välja tuua konkreetsete loomade viljakusnäitajate otseseid seoseid lisasöötmisega, kuna andmeid lisasöötmise sageduse ja metsa viidavate toidukoguste kohta ei olnud.
Samuti ei olnud sadakonna emise uuritud viljakusandmete põhjal võimalik välja tuua Eesti piirkondlikke erinevusi.
Ent uurijaid üllatas, et täiskasvanud emiste kõrval olid viljastatud ka peaaegu kõik kesikud.
See näitaja on Eestis Kesk- ja Lõuna-Euroopa metssigadega võrreldes isegi pisut kõrgem. Sarnaselt Kesk-Euroopaga viljastatakse ka märkimisväärne osa meie metsseapõrsastest.
Kesisemad pesakonnad
Teistegi viljakusnäitajate poolest sarnanevad meie sead pigem Kesk- ja Lõuna-Euroopa omadega, kuigi nad võiksid sarnaneda hoopis nende liigikaaslastega, kes elutsevad Eesti naaberaladel, kus klimaatilised tingimused on pea samasugused kui meil.
Näiteks Venemaal ja Valgevenes on olnud viljastatud loomade osakaal metsseaasurkonnas tunduvalt madalam.
Täiskasvanud loomade pesakonnad on seal aga suuremad kui meil.
“Tuginedes naaberalade andmetele, on üsna tõenäoline, et viljastatute osakaal on Eestis varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud,” on märgitud uuringuaruandes.
“Samas pesakonna suuruse mõningane vähenemine ei tähenda sugugi seda, et emiste viljakus on langenud, vaid seda, et varasemaga võrreldes võtab sigimisest osa palju rohkem noori ja viletsamas konditsioonis emiseid, kelle väiksemad pesakonnad vähendavad keskmist.”
Eesti metsseaemised on ühesõnaga varakult suguküpsed ja hakkavad varakult sigima.
Kulte ei sünni rohkem
Uuring näitas ka, et nende järeltulijate hulgas on emaseid ja isaseid pea võrdväärselt.
“Mõningad jahimehed on põhjendanud kultide eelisküttimist väitega, et kulte sünnib asurkonda rohkem kui emiseid. See väide antud töö materjalide analüüsil kinnitust ei leidnud,” on märgitud uuringuaruandes.
Täismahus saab aruannet lugeda Keskkonnateabe Keskuse koduleheküljelt Internetis, aadress on www.keskkonnainfo.ee/failid/Metssigade%20viljakus%202010.pdf.
