|
Ajalehele Vooremaa antud intervjuus räägib Peep Männil, et mullu lastud sajast hundist oli 17 looma kärntõves ning ligi neljandikul hundikarjadest on haigus sees.
“Tundub, et seda põevad raskemalt just noored hundid, vanemad hundid on haigusele vähem vastuvõtlikud,” sõnas Männil, kelle hinnangul on kärntõbi kujunemas tõsiseks probleemiks.
Mullu lasti ka kaks kärntõves ilvest, kuid erinevalt hundist ei tule ilvesel karv täiesti maha, vaid läheb pulsti ja on nagu vaiguga koos. Haiguse kulg on aeglsaem, kuid selle lõpp on siiski tõenäoliselt looma surm.
Nakkuse saavad hundid ja ilvesed, kui murravad kärntõves rebaseid ja kährikuid ning hundid karjaloomadena kannavad nakkust ise om karjas edasi. Üksi elavate ilveste populatsioonis levib kärntõbi aeglasemalt.
Kärntõvve nakatumine tähendab loomale piinarikast surma — karv tuleb maha ja loom kratsib sügeleva naha verele. Lõpuks ei suuda ta enam hoida vajalikku temperatuuri, kaotab söögiisu ja sureb.
