Kõige suurema rahalise kahju tekitasid suurkiskjatest hundid
Suurema osa sellest (800 690 krooni) moodustab huntide poolt koduloomade murdmise hüvitamine.
Kahjude hüvitamise taotlused on seotud põhiliselt lammaste, mõnel juhul ka veiste murdmisega.
Hundikahjude taotlusi on keskkonnaametile esitatud paarkümmend, viis neist Jõgevamaalt, neli Võrumaalt, Pärnu- ja Läänemaalt kolm,Ida-Virumaalt kaks ning Viljandi-, Valga- ja Tartumaalt üks.
Kogu tänavu suurkiskjate poolt põllumajandustootjatele tekitatud kahju selgub aasta lõpul. Kahju hüvitamise taotlusi saab aastaringselt esitada elukohajärgsele Keskkonnaameti regioonile.
Kuigi põllumajandussaaduste tootjatele hüvitatakse suurkiskjate poolt tekitatud kahju kuni 100% ulatuses, peaksid inimesed oma loomade ja vara kaitseks paljudel juhtudel kasutama ka ise palju efektiivsemaid abinõusid. Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust.
Praegu on meie metsades ulukiseire andmetel hinnanguliselt 270 hunti.
Vastavalt suurkiskjate ohjamiskavale peetakse optimaalseks hundi
arvukuseks Eestis 100-120 isendit.
Hundijaht algas 1. novembril ning kestab 28. veebruarini. Ilveseid
tohib küttida alates 1. detsembrist. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 140 hundilaskmisluba ja 190 luba ilveste küttimiseks.
