Keskkonnaminister: põlevkivi kaevandamine ja töötlemine tekitavad suurima osa Eesti keskkonnakahjust
”Võrreldes teiste põhjamaadega on meie energiasektori koormaks aastakümnete pikkune saastava põlevkivielektri kesksus. See on kujunenud kalliks nii tarbijatele kui keskkonnale ega ole sellisel moel lihtsalt perspektiivikas,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus analüüsi tulemusi kommenteerides. “Tuleviku eesmärke paika pannes on kallitest fossiilsetest allikatest sõltuvuse vähendamine tarbijate huvides ja riigi konkrentsivõime jaoks tähtis. Seda nii elektritootmise, soojamajanduse kui transpordi valdkonnas.”
Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine tekitavad konkurentsitult suurima osa Eesti keskkonnakahjust. Ligikaudu 90% õhkupaisatavast väävliheitest ning ligi 70% CO2st pärineb põlevkivienergeetikast, mille arvele läheb ka 80% Eesti veekasutusest. Keskmise Eesti pere elektritarbimine tekitab praegu aastas kuus tonni põlevkivijäätmeid, neist pool on ohtlikud jäätmed.
”Oleme puhtama ja vähem keskkonda koormava energiamajanduse poole üsna jõudsalt liikumas - taastuvallikate osakaal on märgatavalt kasvanud ja väävliheide vähenenud, investeerime koostootmisse ja majade energiasäästu,” selgitas keskkonnaminister.
Tulevikuteemaks on kindlasti keskkonnasõbralikum transport - kui indeksi staarriigis Rootsis on ligi 10% transpordist taastuvallikate põhine, siis Eestis on see number pea olematu.
“Üks innovatiivne võimalus olukorda parandada on biogaasi kasutuselevõtt, mis on diislist või bensiinist soodsam ning panustaks korraga nii keskkonnahoidu kui Eesti majanduse arengusse. Riigi toetatud maakonnaliinidel võiksid tulevikus liikuda näiteks ainult biogaasi kasutavad bussid,” rääkis keskkonnaminister.
