Kas planeedid pani paika taevaisa?
Kaks ja pool sajandit tagasi — täpsemalt 1766. aastal — avastas Saksa astronoom Johann Daniel Titius (1729-1796) seaduspärasuse, mille järgi saab võrdlemisi täpselt arvutada kõikide Päikesesüsteemi planeetide keskmist kaugust Päikesest.
Kuue aasta pärast avalikustas seaduse ja hakkas seda populariseerima astronoom Johann Elert Bode (1747-1826), kes 1786 sai Berliini observatooriumi direktoriks.
Valemist taevasse
Tänapäeval kannab see seadus Titiuse-Bode reegli nime. Matemaatiliselt väljendab reeglit lihtne valem a = 0,4+0,3·2n, kus a on vastava planeedi keskmine kaugus Päikesest (astronoomilistes ühikutes) ning n planeedi järjenumber alates Maast. (Astronoomiline ühik ehk aü on Maa keskmine kaugus Päikesest — ca 150 mln km.) Valem klapib ka Merkuuri ja Veenuse puhul, kui n väärtuseks võtta vastavalt -∞ ja 0.
Esialgu nähti selles seaduses kõigest omamoodi huvitavat arvumängu. Siis aga avastas Briti astronoom William Herschel 1781. aastal Uraani nii kaugelt, nagu valem ette nägi.
Vähe sellest. Uraani leidmisest hoogu saanud Bode väitis, et Marsi ja Jupiteri vahel peab olema veel üks senitundmatu planeet.
Ja ennäe! XIX sajandi esimesel päeval ehk 1. jaanuaril 1801 avastaski Itaalia preester ja astronoom Giuseppe Piazzi just õigelt kauguselt Cerese. Pool sajandit peetigi Cerest planeediks, siis nimetati asteroidiks.
Augustis 2006 liigitas Rahvusvaheline Astronoomialiit Cerese, Pluuto (mida 1930-2006 peeti planeediks) ja veel kolm kaugemat taevakeha kääbusplaneetide hulka.
Asteroide on Marsi ja Jupiteri vahelt nn asteroidivööst nüüdseks avastatud sadu tuhandeid, neist 200 suuremad kui 100 km. Cerese on suurim — tema läbimõõt on 450-490 km.
Nagu tabelist näha, Neptuuni ja Pluuto puhul see reegel enam ei klapi. Ent kui Neptuun vahele jätta, vastaks 38,8 väga hästi Pluuto tegelikule kaugusele. Säärane mõttemäng on ehk mõnevõrra õigustatudki, sest Pluuto käib oma pikergusel orbiidil (30-49 aü) pikalt seespool Neptuuni orbiiti.
Teadus või ebateadus?
Aastaid on pead ja piike murtud, kas Titiuse-Bode reegel on teadus või numeroloogia. Sõbralikku lahendust seni ei ole. Näiteks planetoloogiaajakiri Icarus ei võta vastu artikleid, mis pakuvad välja Bode seaduse “parandatud” versioone.
Olgu see inimestest seletamata valem lohutuseks taevaisale, kellel pole praegu just parimad ajad. Möödunud nädalal teatas USA geneetik Craig Venter ajakirjas Science, et on loonud tehiselu.
Venteri instituudi laboris sünteesiti üht liiki bakteri genoom ja siirati see teist liiki bakteri rakku. Tulemuseks saadud elusa ja terve uhiuue bakteri hüüdnimeks on Cynthia ning liiginimetuseks on pakutud Mycoplasma laboratorium.
Venteri töö on heaks kiitnud — küll hoiatuse saatel — koguni Vatikan.
