Jõudsalt paljunevad mägrad otsivad uusi elupaiku
Mõnel pool on mäkrasid juba niivõrd palju, et neid on hakatud omamoodi nuhtluseks pidama, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Mäkrade arvukuse tõusu põhjus on imelihtne — me oleme ju metsast marutaudi ära koristanud. Ehk siis selle protsendi võrra, mis varem taudi nahka läks, nende hulk nüüd igal aastal suureneb,” viitas Jõgevamaa loodusemees ja Kullavere jahiseltsi liige Vahur Sepp.
Kindla märgina, mis veenvalt kinnitab mäkrade asurkonna suurenemist, tõi Sepp välja asjaolu, et loomad on hakanud asustama kohti, kuhu neil enne eriti asja polnud. „Näiteks on nad kolinud omal ajal uudismaade rajamisel kokku kuhjatud kännu- ja kivihunnikutesse, mis näitab, et metsas neile ruumi enam pole,” osutas Sepp.
Samuti viitab mäkrade arvukuse tõusule asjaolu, et kui muidu on sügisehakul maanteede ääres näha autode all lõpu leidnud noori rebaseid jakährikuid, siis nüüd on nende sekka ilmunud aina enam ka mäkradekorjused.
Kõige arvukamaks on mägrad muutunud Saaremaal, kuhu neid Nõukogude ajal hulgi ümber asustati. Ilmo Torn Saarte jahimeeste seltsist rääkis, et kui varem toimetasid mägrad saare metsades, siis viimastel aastatel on loomad järjest massilisemalt hakanud kolima püsiva asustuseta suvilahoonete alla.
