|
Seekord tahaks tõesti ameeriklasi uskuda. Seepärast, et USA rahvuslik ilmateenistus lubab oma prognooskaartidel meile juunikuuks sooja ilma.
Kui kogu Põhja-Euroopas peaks nende arvutuste kohaselt olema sooja vähemalt keskmiselt, siis just Eesti kohal (Kesk-Soomeni välja ja ka Venemaa loodeosas) on ilm keskmisest kraad-paar soojem.
Ameeriklased on sooja juunit meile ennustanud juba mitu nädalat ja ka eile hommikuks ei olnud nad meelt muutnud.
Eesti oma ilmatargad aga ei kipu nii kauge maa tagant tehtud prognoose jagama. Kui mõni erand välja arvata.
Konnad teavad
Maalehe ilmatark Margus Saaremaalt peab huvitavaks, et peaaegu kõik on sel kevadel rääkinud tavalisest jahedamatest ilmadest. Aga kui jälgida keskmist õhutemperatuuri, siis on see olnud tavapärane. Vaat et isegi üle keskmise. “Märtsis üks kraad ja aprillis pool kraadi soojem,” toetub ta kuu kokkuvõtetele.
Sama kipub juhtuma ka maikuus. Mõned kesksuvise soojusega päevad on kuu keskmistki kõvasti kosutamas.
Mis saab edasi? Aprilli viimastel päevadel lasi kuusk ohtralt okkaid. Siia paneks Margus kolm hüüumärki, niivõrd harjumatu oli nähtu.
Kui see toimub tavapäraselt ehk talve lõpus, saab sellest lugeda 40 päeva kevadsooja saabumiseni. “Aga mis nüüd – kas alles 40 päeva pärast saabub suvesoe?” küsib ta. See oleks siis 10. juuni paiku.
Marguse sõnul on veebruarist saati olnud reegliks, et kuu esimene pool on külm, teine soe. Nii oli ka märtsis, mil pööripäeva järel läks soojaks.
Linnud eksivad harva
Aprilliski olid esimeses pooles lausa talvised ilmad, mille kaalusid üles teise poole suvesoojad päevad enam kui 20 kraadiga. Samuti oli mai algus pigem jahe ja keskpaigast saati märksa soojem.
“Kui ka juuni peab reeglist kinni ja soojaks läheb alles kuu keskel, siis julgen juba pakkuda ilusat sooja jaaniaega,” käib Margus välja.
Et saada sotti, milline suvi võiks tulla, jälgib Pärnumaa Lõpe küla mees Ilmar Tiismaa kevadel lindude käitumist. Mai keskpaigas koorusid paljudel kuldnokkadel pojad, mis tähendas ka sooja aja saabumist. Linnud eksivad ses osas üldiselt harva.
“Juuni peaks tulema ilmade poolest üsna ilus, soojagi üle keskmise,” loodab ta.
Kuna sel kevadel oli vihma tavatult – üleeilseks oli ta sademeid mõõtnud juba poolteist maikuu normi –, siis juunis tõmbab sadudega tagasi.
Põllumeestel aga põuda karta ei tasu. Tiismaa jälgib kevaditi alati konnakudu tiigis. Kui see on kalda ääres, on oodata parajalt vihma; kui keset tiiki, siis kuiva suve. Rahvatarkus küll, kuid Tiismaa on täheldanud, et enamasti see ka täppi läheb. “Tänavu oli rohkem kalda ääres,” ütleb ta.
Jaaniaja ilma on Tiismaa arvates vara pärida. Üheks õhtuks kuu aega ette loodusemärkide pealt ju midagi välja ei loe.
“Kui tihtipeale on jaaniajal sajune, siis tänavu naudime seda ilusa ilmaga, jaaniõhtut sealhulgas,” lubab ta, seekord küll puhtalt sisetunde põhjal.
Maalehe ilmatark Liisu Raplamaalt ütleb, et kuigi juunit ei saa tänavu pidada mõnusaks suvekuuks – seda on seekord juuli ja august –, siis päris kehvad ilmad kogu aeg ka pole.
Juuni algus on soojapoolsem, edasi kimbutavad pigem jahedus ja vihmahood. Päikesega võib ollagi sooja, kuid ööd on endiselt jahedad. “Jaaniõhtu aga on vihmane ja jahedapoolne, soojad riided selga ja vihmavari kaasa,” soovitab ta.
Teine Raplamaa ilmatark, Arvo Saidla Koikse külast, räägib jaaniõhtu ja -aja kohta sama juttu.
“Kui toomingad pikalt õitsevad ja õitsemine jääb seepärast kahte kuufaasi, siis tavaliselt ongi jaanipäeval külm,” teab Saidla oma ja rahvatarkusest.
Saidla sõnul on juuni alguses nädalapäevad sooja. Siis hakkavad tuuled keerutama eri suundades.
Kõige kauemaks jäävad nad aga seejuures puhuma pigem idast ja loodest, tuues kaasa jahedust. Nädal enne jaani saabub külmalaine ja kolmel-neljal ööl võib maapinnal isegi neli külmakraadi olla.
Sajused ilmad kestavad veel nädala jagu pärast jaaniaega. Alles juuli alguses läheb kuivaks, ennustab Saidla. “Juuni tuleb pigem tavalisest niiskem ja külmem,” võtab ta kuu kokku.
Kui puhkajatele õigeid rannailmu on juunis napilt, siis põllumehed peaksid rahul olema, ütleb ta. Vili ja kartul kasvavad hästi.
Kord soe, siis jahe
Enno Kalde Võrumaalt prognoosib, et hoovihma tuleb põllumeestele parajal ajal läbi suve. Ja nii nagu juunis pole kuumust loota, ei tule palavad ka juuli ja august.
Juuni algus on veel kuiv, ent 5. kuupäevast algav hoovihmaperiood kestab paar nädalat. Alles pärast 18. juunit tuleb rannailma.
Vahetult enne pööripäeva, 20. juunist saati, on taas oodata hoovihmasid ja sellesse aega jääb ka jaaniõhtu. Kalde saab pidulisi lohutada sellega, et suuri sadusid pole karta. “Küll võivad jaaniaja ööd jahedad olla, see on tegelikult kogu tänavuse kevade tunnus,” lisab ta.
Põlvamaa ilmatarga Aleksander Lume arvates on juuni seekord vägagi heitlik. Kord on soe, siis jälle jahe, siis vihmane. “Jaaniõhtu peaks olema aga jahe ja vihmane, kui muidugi vanarahvatarkus paika peab,” ütleb noor ilmatark.
Vanarahva tähelepanekuid ilma kohta uurides avastas ta, et kui noore kuu teise veerandi ajal maikuus on vihmased ja jahedad ilmad, on selline ka jaaniõhtu. “Pole seda varem jälginud, nüüd saab vaadata, kas läheb täppi,” arutleb Lumi.
Venemaa ilmaportaal gismeteo.ru Eestimaa linnade kohta pikaajalist ennustust kuu-poolteist ette ei paku.
Küll võib sealt teada saada, mis võiks oodata juunis Pihkva piirkonda, mis Eestile üsna lähedal.
Selle prognoosi põhjal on kõige kuumem aeg 6.–8. juunini, mil võib tulla 28 soojakraadi. Kõige jahedam on juuni keskpaik vahemikus 12.–16. kuupäevani, mil päeval ei küüni soojalagi 20 kraadinigi. Jaanilaupäevaks aga pakutakse vihmavõimalust ja maksimaalselt 21 soojakraadi.
Tõesti tahaks ameeriklasi rohkem uskuda!
ÜHE LAUSEGA
Jaaniõhtu
- Arvo Saidla Raplamaalt: “Jahe ja vihmane.”
- Liisu Raplamaalt: “Jahe, vihmavari kaasa!”
- Enno Kalde Võrumaalt: “Jahe, hoovihmavõimalus.”
- Aleksander Lumi Põlvamaalt: “Vihmane ja jahe.”
- Margus Saaremaalt: “Pigem ilus ja soe.”
- Ilmar Tiismaa Pärnumaalt: “Vastupidiselt tavalisele seekord ilus.”
REKORDID
Juunikuu sooja- ja külmarekordid
Külm
–3,0 °C
Jõgeva, 10. juuni 1941
Soe
+34,0 °C
Tartu, 18. juuni 1905
Allikas: EMHI
