|
Üks paljudest ämblikest, kes iga päev uue võrgu koob, on kangurlaste (Linyphiidae) sugukonna esindaja. Ämblik ise istub seal, selg allapoole, oodates hommikuse kaste kuivamist ja saaklooma võrkusattumist.
ja linnud rahutult rändama.
Kui augusti algus oli suure suve päralt, siis kuu lõpus võis tunda läheneva sügise hingust.
Iga päev kasvatas põldudel peatuvate sookurgede hulka. Sisemaal liikusid mõned 100–200pealised parved, mere äärde koondus ööseks kokku mitu tuhat lindu. Mis oleks veel sellele ajale omasem kui sookurgede kruuksumine.
Kuldnokad hoidsid kokku poolest suvest saati. Hiigelparvede liikumine maastike kohal oli nagu tohutu mesilassülemi lend, võimas ja kummastav. Pääsukesedki võtsid enne minekut pikalt hoogu. Nende kogunemised roostikes, peatused elektritraatidel ja lennuharjutused vidistamise saatel oli suvelõpu ilusamaid vaatepilte. Aga valge-toonekurgede minek toimub tavaliselt märkamatult ja korraga – ühel päeval on neid kõik kohad täis, järgmisel pole enam ühtegi.
Rannikul käis kurvitsaliste ränne, kaugemal merel kihutasid madallennul mustvaerad, üks ahelik teise kannul.
Metsas tegid noored väike-lehelinnud lauluharjutusi. Nende silk-solk oli lapselikult armas, nagu mudilaste lauluvõistlus. Pasknäärid krääksusid tammede otsas ja mänsakud inspekteerisid häälekalt sarapikes. Siiajääjad pidid juba varakult talve peale mõtlema hakkama.
Jätkus ritsikate ja tirtsude kontserdihooaeg, algas põdrakärbeste tihe lennuliiklus. Kes põtra ei leidnud, võis maanduda marjuliste-seeneliste juustesse ja pugeda riiete alla – otsimist ja kratsimist mitmeks päevaks.
Ning mis on suve lõpp kastepiiskades värelevate ämblikuvõrkudeta, mille hommikupäike justkui elama paneb. Eks ole hea, kui miski vahel ka hingele toitu annab.
PILDID:
1-Harjutusi iseseisvaks eluks. Ehkki kühm-nokk-luige pojad on augusti algul veel päris väikesed, õpetavad vanemad neid järve põhjast toitu otsima.
2-Värvimängud. Üks esimesi märke sügise tulekust on värvimuutused murakalehtedel.
3-Täies hoos on kurvitsaliste ränne. Esimesed minejad on vanalinnud, siis on natuke vahet, enne kui tulevad selle aasta noored. Liivatüll (avatud tiibadega) koos rislade salgaga peatub hetkeks rannaäärsel kivil.
4-Rohutirts heinakõrrel. Tirtsud on ritsikatest väiksemad, nende tundlad kehast lühemad. Ritsikate tundlad on kehast palju pikemad ja kontserdid kaugemale kuulda. Ometi on tirts suuremast ametivennast kuulsam. Kui nähakse-kuuldakse ritsikat, öeldakse sageli: näe, rohutirts.
5-Sookurgede öö. Ranniku madalasse vette kogunevad ööseks sajad ja sajad sookured. Hommikul minnakse põldudele sööma, õhtul tullakse vee äärde tagasi. Iga päevaga saabub põhjast liigikaaslasi juurde.
