Pererahvas õpetas koera küttepuid tuppa tooma
Kalju Silla ja Ilme Peedosoni suurt kasvu newfoundlandi verd Bläki õppis puutassimise ära möödaminnes, kui kuuris puudega askeldanud peremees ärgitas koera halgu perenaisele maja juurde viima.
Perenaine läks mõttega kohe kaasa ja kui koer esimese haluga köögiukseni jõudis, ootas teda seal ees maitsev suutäis.
Asi hakkas Bläkile meeldima ning kui koer sai aru, et pererahvas sellist puutassimist vägagi heaks kiidab, võttiski ta töö oma kanda.
Nüüdseks on praegu 13 aastat vana koer puid kuuri ja maja vahet vedanud 5 — 6 aastat.
Kui juhtub, et uks on kinni, siis paneb Bläki halu maha ja haugatab paar korda. Tuppa ta puuga ei tule, see on koerale keelatud, sestap ulatab ta halu viisakalt üle ukseläve.
Kuna koer lugeda ei oska ja mõõtu ei tunne, siis laseb pererahvas tal puudekasti täis vedada ja keerab kuuriukse kinni — muidu tüütavat koer oma igavese puudeveoga lausa ära.
Praegu on vana koera jalad juba kanged ja halgudevedu võtab kauem aega. Ega teda selleks sunnitagi — koer tassib puid ise ja hea meelega ja vankumatult rõõmsa meelega tervitab teda alati ka pererahvas, kes iga halu eest kiitust jagab ja midagi maitsvat suhu pistab.
