Kaubanduslikku kalakasvatust ootab ees suur kasum, kuna nii GM-kalade toodang kui ka saagikus on hulga suuremad. Samas kaasneb geneetiliselt muundatud kalade kasvatamisega mitmeid ohte ning soovimatuid mõjusid keskkonnale. Rootsi Göteborgi ülikooli teadlased kutsuvad üles ettevaatlikkusele.

GM-kalad võivad olla palju vastupidavamad keskkonnast tulenevatele mürkainetele.

See võib põhjustada mürkide kogunemist kaladesse ning sattumist lõpptarbija, inimese toidulauale. Samuti kahtlustatakse kalakasvatuseks kasutatavate kasvuhormoonide kahjulikku mõju inimestele.

Rootsi teadlased simuleerisid lõhede ja vikerforellide vabasse loodusesse pääsemist. Leiti, et transgeensetel kaladel on keskkonnale palju suurem mõju kui tavalistel kaladel. Näiteks suudavad geneetiliselt muundatud kalad paremini hakkama saada vähese toiduga ning eri temperatuuridega, mistõttu on nad looduses paremad kohanejad.

Loodusesse pääsemisel tõrjuksid laborikalad tavalised kalad välja ja ettevaatusabinõuna tuleks vähemalt paljunemisealised kalad kindlasti avaveekogudest eemal hoida. Kalade geneetiline muundamine pole iseenesest uus teema. 1980ndatest alates on USA teadlased püüdnud sarnaste liikide geene kaladesse viia. Mõned neist on olnud akvaariumikalad, mis pimedas helendama hakkavad. Teised annavad kiiresti juurdekasvu.

Ükski transgeenne kala pole saanud rohelist tuld inimtoiduks kasutamiseks. Samas on nii USAs kui ka Euroopa Liidus arutluse all sellise tegevuse seadustamine.