Poolsada konikut toodi Eestisse - 23 Soomaale ja 27 Pärnumaale Lanksaarde - möödunud sügisel Hollandist. Sealsetele kogemustele tuginedes neil poegimisega raskusi pole.
Praegu näevad mõned märad kõhnad välja, kuid metshobustena elavate konikute aastaring ongi selline, et suvel on nad võimelised end ilma igasuguse mureta ümaraks sööma ja talvel võivad kaotada kuni kolmandiku kehamassist.
Konikud on kohastunud just pehme pinnasega ja niiskete aladega. Kabjad kasvavad neil väikestel hobustel aeglaselt ja jalahaigusi esineb harva. Iseloomulik on seegi, et haavad paranevad konikutel väga kiiresti ja tüsistusteta.
Parasiite praktiliselt ei esine – kari hoiab söömis- ja puhkealad eraldi. Paks nahk kaitseb hästi parmude ja sääskede eest.
Konikud on kõigesööjad: suvel eelistavad rohtu, ent sügisel võrseid, oksi ja võsa, vähese lume korral risoome ja juuri. Talvel anti konikutele lisasöödana heina.
Allikas: ajakiri Oma Hobu.


